Silindelumusa Mlauzi
Kulabatsha abathi baqeqetsha kwezemfundo emakolitshini atshiyeneyo eZimbabwe kodwa kabatholi imisebenzi. Lokhu kwenza ukuba benze imisebenzi yezandla enjengokuthunga izigqoko, ukugezisa izimota, ukuthengisa impahla emigwaqweni lokunye.
Uhlangothi lukahulumende olubona ngokubalwa kukazulu, ezentuthuko yelizwe lokunye olweZimbabwe National Statistics Agency luthi inani labatsha abafika phose okuyisilinganiso sokungamatshumi amahlanu ekhulwini – 47,1% kabasebenzi.
Ngakho-ke abanye abatsha bathi sebezenzela imisebenzi yezandla loba belezicoco zemfundo yaphezulu. Omunye wabo nguNtobeko Sibanda othunga impahla egoqela izembatho zomceco eSekusile Business Center koBulawayo.
“Ngiyathunga konke umuntu ayabe ethe ngimthungele khona njalo ngithunga okulohlozi okujabulisa abantu”.
UBusani Sibanda laye uyaziphandela phansi kwesihonqo esincane sebhizimusi emkambo eNkulumane koBulawayo. Uthengisa ama-meat pies alenyama endaweni yakhe le ayibiza ngokuthi Zehla Ngomphimbo.
“Ngibheka amaphayi amanengi kakhulu abantu bayawathakazelela ukuwathenga ngoba ayahlabusa lenyama yakhona iyehla ngomphimbo”.
Banengi abasakhulayo abalamabhizimusi ezandla. USikhathele Ndlovu ohlala ePumula South olesicoco seDegree in Marketing, kaqhatshwanga ngamankampani koBulawayo. Upheka ukudla okuthakazelelwa nguzulu loba ethwele nzima.
“Ngiyathengisa ukudla edorobheni kodwa ngihlutshwa ngamapholisa kaManicipala, akukho emthethweni ukuthengisa ukudla”.
Omunye njalo osakhulayo uSamantha Mpala ohlala eMzilikazi udonsa nzima kubhizimusi lokweluka abantu. Inzuzo phose yonke ayitholayo uyisebenzisa ukubhadala irent yebhizimusi.
“Ngingaluka umuntu namuhla ma sephenduka kwelinye ilanga uyalanda omunye ukuthi amluke, ngisala ngingasela makhastoma”.
Kulabanye njalo abatsha abahlala kwamanye amadolobho abazama ukuziphandela impilo. UVivian Mpala ohlala koTshitshi ePlumtree uphila ngokuthengisa impahla etshiyeneyo. Uchapha nzima umngcele esiya kweleBotswana ukuyathenga impahla ethakazelelwa ngabantu.
“Amapholisa nxa evalile ebhoda angiyenelisi ukufohla ngiye Botswana ukuyadinga ama umsebenzi omncani”.
Akulathemba lokuthi kuzakuba lamathuba emisebenzi eZimbabwe emnyakeni ezayo ngenxa yokugugudeka kwemali yelizwe lokunye. Uhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa uthi ilizwe lithuthukiswa ngabanikazi balo ngakho-ke abatsha labadala kumele bevuke bezenzele.
Forum