'Uhulumende Kalungise Izikolo, Imigwaqo, Ezemfundo Lohlupho Lwamanzi eMatabeleland North Ngomnyaka Ozayo'

Bulawayo-Nkayi road

Inkokheli zesabelweni seMatababeleland North kanye lezakhamizi zakulumhlubulo, sezikhuthaze uhulumende ukuba aqakathekise ukuthuthukisa isabelo lesi kwezemfundo, ezemigwaqo, ezempilakahle lokunye okumele kube yingxenye yeBudget yomnyaka ozayo.

Idale lephalamende liqhuba uhlelo lokuthapha imibono kazulu ngokumele kwenziwe kuluhlu lokusetsheziswa kwemali yelizwe- ibudget yomnyaka ka2025. Abamele uzulu edale lephalamende leziphathamandla zikahulumende bathi kunengi okumele kuqakathekiswe nguhulumende esabelweni lesi. Ohola isabelo seMatabeleland North, uMnumzana Richard Moyo, uthi okumqoka yimigwaqo kanye lemisebenzi yentuthuko ezigabeni.

“Umgwaqo weBulawayo-Victoria Falls road kumele ulungiswe. Siledamu elekho lisakhiwa njalo sikhangelele ukuthi imali zonke zibuye kanye lezama devolution zihambe zakhe ama clinics kanye lama classroom blocks kungasaleli endleleni.”

Kunengi okufunakala emaphandleni. Ukhansila weChisuma eHwange, uNkosikazi Sikhanyiso Moyo, yena ukhuthaza ukuba abafundi bakhelwe izikolo.

“Njengakithi eChidobe ward three, isikolo sethu asila laboratory, abantwana ukuze bapase i science kufuneka i lab, pho nxa ingekho njalo lokhu kwandile ezikolo zemaphandleni, kufuze ananzelele lapho.”

Bakhala ngamanzi esabelweni lesi asebehlale isikhathi eside bethiye indlebe ngohlele lweMatabeleland Zambezi Water Project okugoqela ukwakhiwa kweGwayi-Shangani Dam. Uhulumende uvame ukuthembisa uzulu ngesikhathi sokhetho ukuba uphez'ukohlelo lolu. Omele iTsholotsho edale lephalamende, uNkosikazi Sethulo Ndebele,uthi kwesakhe isigaba okumqoka ngamanzi.

“Kuyadingakala ukuba kugejwe imigodi, ifakwe amasolar ngoba umuntu kenelisi ukukotshoza elambile ezinye indawo zilamanzi alesawudo.”

Bakhona njalo abakhala ngezemfundo.UMnumzana Phumulani Sibanda wesigabeni seNkayi, uthi okunye okudingakalayo yizakhiwo zabafundi ngesizatho sokuba izinga labangafundiyo liphezulu kakhulu kulesisabelo.

“Abantwana kabalamanzi ezikolo, sifuna kwenjiwe imigodi ezikolo zakithi ngoba bantwana bathatha amanzi khatshana kanye lemigwaqo yonke nje ifile.”

Kulabanye abalombono ofanayo. Osakhulayo uMusawenkosi Ngulube uthi imfundo lemisebenzi phambili.

“Lokhu kungehlisa lobusela obukhona ezigabeni ngoba ama youths awasebenzi, acina sedanela ekutshontsheni.” UMnumzana Effie Dlela Ncube owesigabeni seNkayi, okhokhela inhlanganiso yabathengi eyeNational Consumer Rights Association, laye uphawula akubona kumqoka.

“Okujahelileyo eMatabeleland North yikuba abantu kababulawa yindlala lezifuyo njengoba kulesomiso kangaka. Kudingakala izikotsho, amadamu amakhulu lamancane imigwaqo kudingakala njalo ukuba izikolo zibe lamabhuku, izibhedlela zibelemithi.”

EleZimbabwe libhekane lesomiso esikhulu esidalwe yisikhudumezi somkhathi eseEl Nino okwenze abantu abafika phose izigidi ezilitshumi beswele ukudla. Abanye bathembe ukuthi uhulumende uzabathengela ukudla kuze kuyefika isikhathi sokuvuna amabele ngomnyaka ozayo kungana kuhle izulu.