Indlala Isithwalise Nzima Abantu Abanengi Emadolobheni

Southern Africa Drought and Hunger

BULAWAYO — Kulabantu abathi sebelala ngendlala emadolobheni ngenxa yokuswelakala kokudla okudalwe yisomiso esesabekayo eZimbabwe.

Iziphathamandla zikahulumende zithi banengi abalambayo emadolobheni ngakho-ke uhulumende usesebenza lenhlanganiso ezitshiyeneyo ekudingeni ukudla kwabaswelayo.

Abalambayo bathi kabenelisi ukudla kanye ngelanga ngoba kabalamali lokunye okungabaphilisa. Omunye wabalambayo yisakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Mandla Tshuma.

"lmizi ethile isilala ngendlala koBulawayo kungasokuthi ukudla akukho emavinkilini kodwa isomiso esikhona lokuthi inengi alisebenzi sekudale indlala enkulu, Eminye imizi isisidla kanye ngelanga becongolozela okuncane abalakho."

Esinye njalo isakhamuzi sakoBulawayo uNkosazana Nompilo Khumalo uthi indlala ibhahile emalokitshini okulabantwana labadala asebephila ngokuhamba becela usizo lakubomakhelwane.

"Sibhekane lendlala emamgalisayo emalokitshini sicela uhulumende angenele ngoba abanye sebezenza izilima behamba Labantwana becela ukudla enzikini yedolobho. Abanye sebelala ngendlala, isimo sibi."

Uhululumende uthi usebambisana lenhlanganiso ezitshiyeneyo ukuze alwisane lendlala ebangelwe yisikhudumezi somkhathi ese-El Nino esisabalele emhlabeni wonke jikelele. Umphathintambo kahulumende obona ngezisebenzi langenswelo zikazulu, uMnu. July Moyo, uthi abantu abalambayo bazanikwa imali lokudla zinhlanganiso ezitshiyeneyo kanye lohulumende. Lokhu kunconywa ngophethe idolobho lakoBulawayo, uNkosikazi Judith Ncube.

"Uhulumende uphume lohlelo oluhle kakhulu oluzanceda abantu abanengi ngoba lubalulekile kakhulu. Isimo esibhekane laso njengedolobho asisihle."

UMoyo uphinde wathi uphenyo olusanda kwenziwa luveze ukuba kulabantu abafika phose izigidi ezimbili – 1,7 million emaphandleni lemadolobheni abangelakudla ngenxa yesomiso esesebekayo eZimbabwe. Uthe abasemaphandleni labo banikwa ukudla.

"Sizaphuma lendlela yokutholisa imuli imali yokuthi bathenge ukudla emavinkilini athile, umuntu oyedwa ulakho ukuthola kusukela itshumi lantathu yamadola kuisya kumatshumi amabili njalo lokhu sikwenza ngoba kulabadala asebekhulile, intandane labasakhulayo abangasebenziyo. Wonke umuntu oledlala ohlala emadolobheni uzathola usizo ngemva kokuba sesibonile ukuba ngempela uyaludinga."

Kodwa ingcwethi ezicubungula ezenhlalakahle kazulu lezombusazwe zithi kumele uncedo lwemali lunikwe umuntu wonke.

Inhlanganiso yeUNICEF ngoMvulo icele izigidi ezingamatshumi aphezu kwethobaminwemibili zamadola eMelika-USD84,9 million yokudingela abesifazana labantwana ukudla.

Inhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eyeUnited Nations layo isanda kufaka isicelo sezigidi eziphezu kwamakhulu amane amadola eMelika-USD$429 million yokutholisa abalambayo emaphandleni.

UMongameli Emmerson Mnangagwa yena uthi kudingakala imali efika amabhiliyoni amabili amadola eMelika - UDS$2 billion yokulwisana lendlala eZimbabwe. Kodwa ngaphimbilini ubeke waqala ngokuthi ukudla kukhona okweneleyo kuze kuye fika ngomnyaka ozayo.

SEE ALSO:

Udaba Esilwethulelwe nguAnnahstacia Ndlovu