EleBotswana Liliswana Lodubo Lwabo Malayitsha Abadlula Labantwana Bengelamaphepha Aqondileyo Besiya eGoli 

Omalayitsha

EleBotswana lithi luyaqhela uhlupho lokuthunyelwa kwabantwana besuka eZimbabwe besiya eSouth Africa kusentshenziswa omalayitsha, behamba bengelancwadi eziqondileyo. Omalayitsha laba, betheswa umlandu owokuthwala abantwana okungelamvumo -i child trafficking.

Amapholisa kweleBotswana asanda kubamba abantwana abalitshumi lane ababevela eZimbabwe belubhekise eGoli behamba ngomalayitsha.

Abantwana besikolo laba abadabuka eTsholotsho bahlala phose inyanga ezimbili emapholiseni eFrancistown.

Bazebazolwandwa ngabazali ngesikhathi iziphathamandla kweleBotswana ziqinisa ukuthi bazakhululwa kuphela uma bethathwa ngabazali abalemvumo kuphela.

Amapholisa kweleBotswana athi adaniswa yikuthi ukuhambisa abantwana kweleSouth Africa kusentshenziswa omalayitsha kuyaqhela.

Kulabambalwa omalayitsha beZimbabwe asebebotshiwe phezu kokuzama ukudlulisa abantwana besiya eSouth Africa, kodwa amapholisa eBotswana athi ukubotshwa kwabo kukhanya akuphathisi.

Osebenza kuhofisi yommeli weZimbabwe kweleBotswana, uMnunzana Francis Chimina utshele iStudio7 ukuthi baphezu kodaba lolu besebenzisana lamapholisa ukubona ukuthi kungenziwa njani ukuluqeda.

Okunhlanganiso yabeZimbabwe kwele Botswana uMnunzana Cephas Tshuma uthi abazali kumele bazame ukuthi bengafaki impilo zabantwana engozini.

“Siyazwisisa ngomumo okhona ekhaya kodwa impilo zabantwana kazivikelwe. Sikhangele laba abeTsholotsho abahlale phose inyanga ezimbili bevalelwe emapholiseni, ayisiso simo esihle.”

Umngcinisihlalo wenhlanganiso yabeZimbabwe abahlala eSouth Africa, uMnunzana Ngqabutho Mabhena laye usekela umbono kaTshuma.

“Siyagxika kakhulu okwenziwa ngabazali ukuthi omalayitsha babuye labantwana akulunganga. Sibonile abakade bevela eTsholotsho abamiswe eBotswana. Sihlala sikhuza ngalokhu.”

UMabhena uthi kumele abazali baloyise ukuthi abantwana balencwadi ezifaneleyo njalo bangaqhelisi umkhuba wokuthi babaphathise omalayitsha.

“Njengoba sisiya kukhefu leKhisimusi labo abafisa ukuba labantwana ngesikhathi lesi, kumele bebone ukuthi balencwadi eziqondileyo njalo bengaphathisi abantu nje. Uma umzali engelamali, kahambe yena ekhaya ayekuba lomntwana ngekhefu.”

Abazali uma behamba labantwana kumele babe lamaphepha aqondileyo, okungaba ngeyinye yembangela yokuthi bacine besebenzisa omalayitsha.

Esinye isisizalwane seZimbabwe esihlala kweleBotswana, uMnunzana Stanley Ncube uthi lolu ludaba olunzima ngoba inengi alilazo incwadi ezifaneleyo ikakhulu abahlala emaphandleni.

"Abazali babantwana laba labo abalamaphepha othola ukuthi labantwana labo abalamaphepha. Umuntu uyabe esekhanuka umntwana esithi thumelani umntwana ngapha, kanti sekuyikuqala kohlupho."

Kulendaba ezingamatshumi amathathu lanye zabo malayitsha beZimbabwe abalinde ukuthoniswa kwamacala abo kumthethwandaba kweleBotswana. Abanye sebeqale ukupika ngenxa yokuhambisa abantwana okungelamvumo- ichild trafficking.

Kodwa amanye amagqwetha amela omalayitsha laba athi akumelanga beyetheswe umlandu we-child trafficking, ngoba okwabo kuyikweqisa abantwana umngcele okungekho emthethweni, okungaba yisigwebo sokuhlawulo imali kuphela.