Bathwele Nzima Abatsha Ngokuswelakala Kwemisebenzi

Abatsha bathi bathwele nzima eZimbabwe ngenxa yokuswelakala kwemisebenzi

Abasakhulayo abanengi eGwanda ababhekane lesimo esibi somnotho sebephila ngokwemba amatshe aligugu lokunye okubanika imadlana yokuziphilisa.

Abatsha laba bathi bathwele nzima eZimbabwe ngenxa yokuswelakala kwemisebenzi. Abanye babo baphutsha izifundo emakolotshini emfundo yaphezulu kodwa kabayitholi imisebenzi. Kulabanye babo abazama ukusuka eZimbabwe beyedinga imisebenzi kwabanye amazwe. UReason Dube ngomunye walabo abake bazama ukuyaphanda impilo eSouth Africa.

“Kubanzima ukuthi unguntanga usukume uvele phansi emhlabathini uze ume ngezimbili uyenelise ukunakekela imuli yakini, lokuqala eyakho imuli kubanzima ngoba uyabe ungela lapho ozoqalala khona, nxa uzama nga kuvaleka ngale kwesinye isikhathi uthole ukuthi kuyabe kufuna ufake esincane ukuze uphiwe umsebenzi kodwa uthole ukuthi imali efunakalayo awulayo.

Okwamanje uthi uphila ngomsebenzi wokulungisa impompi zamanzi.

“Ngitshona ngibizwa ngabantu bengibizela ukuthi ngizosebenza ngibamba amapiece job, yiyo engingathi sekuyi full time job yami mangikhangele, ngenza iplumbing abantu bayangibiza ngihambe ngiyesebenza kodwa lami nxa ngikhangele ngiyabona ukuthi angikabi lawo amandla okuthi ngizibambele ngedwa.”

Lamazwi agcizelelwe nguAllan James Dube yena ophila ngokuthengisa okudliwayo - amapies - othi njengabatsha bathwele amagabha avuzayo njalo bayaludinga uncedo.

“Siyenza imsebenzi yezandla ngoba umumo welizwe awulunganga, akula eyinye indlela esingaziphilisa ngayo ngaphandle kokuthi siyenze imsebenzi yezandla, yikho okusiphilisayo ngalesisikhathi, lelilzwe izinto azimanga kahle okokuthi lingaqhatsha umuntu ikakhulu ontanga.”

UNkosikazi Bongiwe Dube ngumqoqi wenhlelo kuhlanganiso yabatsha eyeCommunity Youth Development Trust eGwanda. Uthi bazama ngazozonke indlela ukuthi amaphupho abatsha afezeke.

Abaphathi bedolobho leli bathi balemisebenzi yabatsha. UMnu Edgar Ncube, ukhansila kaWard 6, uthi kunengi abakuzamela abasakhulayo.

“Siyalwisa ngendlela zonke njengoba sibona usizi olukhona ngenxa yokuthi ontanga kabayitholi imsebenzi , thina njenge khansili yeGwanda singabakuqala ukusebenzisa iyouth policy , ngokunjalo siyakhuthaza ukuthi nxa kuqhatshwa kube labaqhatshwayo, okwamanje sidinga abokucitsha umlilo lamapholisa kamanisipala engileqiniso lokuthi kuzaqhatshwa abatsha.”

Uhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa uthi ulenhlelo zokuthuthukisa abatsha eZimbabwe, ezigoqela ezokulima, ezokufuya inkukhu lembuzi lezinye.