Abaphathi Bezikolo Bakhala Ngabantwana Asebethatha Izidakamizwa Santando

National Association of School Heads meeting in Victoria Falls

Abaphathi bezikolo bathi bakhathazwa yikumemetheka kokuthathwa kwezidakamizwa ezikolo lokuya emacansini mahlayana kwabantwana, besithi abanye lesikolo kabasalugxobi.

Abaphathi bezikolo laba abakunhlanganiso yeNational Association of School Heads -NASH, abayinkulungwane lamakhulu amane lengxenye -1425 labakhokhela inhlanganiso ezizimeleyo bagqibe ngoLwesihlanu umhlangano wabo obekuxoxiswana ngengozi yezidakamizwa ezikolo.

Evula lumhlangano izolo, uMnumzana Torerayi Moyo ongumholi wePrimary and Scondary Education, uthe kulusizi okwenzakala kubafundi.

“Manene lamanenekazi, kufuze ngalizwi linye sivume ukuba izidakamizwa sezibhidliza ilizwe. Umbuzo usekuthini lina lenzani ezigabeni elisuka kizo ukwenqabela lokhu. Singakwekela lokhu kunabe, yikusasa bani esiyilungiselelayo. Uyabona umntwana ophonguba yisidumbu, ubuyathe uyazama ukukhuluma laye avele nje afrize, asisukumeni sikuqondise lokhu.”

National Association of School Heads

Amazwi kaMoyo elekelelwe njalo nguMnumzana Arthur Maphosa, umongameli weNASH, njalo engumphathisikolo weGwanda High School, othi ikusasa yentsha iyatshabalala. Uthi okulusizi yikuba izidakamizwa lezi zithengiswa yibo futhi abazali.

“Umntwana uyambona eziphathele iMazoe yakhe kanti uyafica iMazoe ilekumumetheyo, abanye ngabazibuyela lama scones kanti lawo asevuliwe afakwa amaphuilisi umntwana adle, ngakho kulobunzima obukhulu.”

UMaphosa uthi lokhu sekuhlasele sibi sabafundi abasezingeni eliphansi kubalela mfana, nkazana, kuxubene nje leminyaka.

“Ufica lomntwana osePrimary kuthiwa sengenile ezidakamizweni, kutsho ukuthi kufuze sikhangele lenhlala yangekhaya ukuthi sazi ukuba kubangelwa yini ukuthi umntwana omncane oku Grade 4 or 5 azithole selapha.”

National Association of School Heads

Omunye njalo odidekileyo ngaloluhlupho ngumphathisikolo weMosi-Oa-Tunya High School kulelidolobho, uMnumzana Roland Sibanda, ithi baxhwayisene ngenyathelo elingathathwa ukuqondisa lolugobo.

USibanda uthi abanye lesikolo kabasahambi.

“Engufunde kakhulu yikuthi abantwana besikolo laphana kuyabe sekuyinqgodno eyebe ingasahlalisekanga kahle, thina ekucineni sidila layo –harsh, kodwa sifundile kakhulu ukuthi umntwana nxa ungambona sekumele umtshintshe kiwo, umzwisise, instead ukuthi umpanitshe, umxotshe esikolo, umcedise ingqondo leyo iphume kuye.”

National Association of School Heads

Omele Isabelo seMatabeleland North kwezemfundo, uMnumzana Jabulani Mpofu, uthi ingqobe sisele kuye wonke obesemhlanganweni lo.

“So sibuyela emakhaya sonke siyakwazi ukuba isigebenga esilwa laso sinjani ngoba labo kabatshiywangwa, mhlawumbe labo bakhona, amatitsha, abazali so sifuna ukulwa layo sonkeni ngoba lase Matabeleland North ikhona.”

Abaphathi laba basele bebambe owangaphansi ngoLwesithathu ngemva kokubika kukaMnumzana Wilson Box, wenhlanganiso yeZimbabwe Civil Liberties and Drug Network, ukuba intsha yakuleli ithatha imbanje, utshwala, imithi yokukhwehlela, i-crystal meth kanye le skunk.

National Association of School Heads

Inengi libikwa lizidaka ngokuzihlaba ngama syringe ejekiseni, inalithi, inkezo zokudlela, izitiki zimetshisi lokunye.

Uphenyo lwakhe luveze njalo ukuba abanye ngabazihlaba bezifaka igazi labanye, ngokufuna ukubona nje ukuba kuyakwenzakalani, kwavezwa njalo ukuba kulaba, abafika phose ikhulu 93.2 percent ekhulwini baya emacansini, inengi labo alikhethi eliganga labo, njalo kokunye kulembhadalo.

Ngalokhu, uMoyo uthi uhulumende usephume lohlelo lweDrug and Substance Abuse Plan yomnyaka wonalo kusiyabamba u2030.

SEE ALSO:

Udaba Esilwethulelwe NguNokuthaba Dlamini