Abantu Abanengi Bathi Bazaphila Nzima Ngomnyaka Ozayo

  • Gibbs Dube

Umlimi weNyamandlovu uNkosikazi Olive Mguni

Kukhangelelwe ukuba abanye abantu kwele Zimbabwe bazadonsa nzima ngomnyaka ozayo ngenxa yokuswelakala kwezulu okubangelwa yisikhudumezi somkhathi esiphehlwa elwandle ese-El Nino, esivimba ukuba izulu line ngemfanelo phose emhlabeni wonke jikelele.

Kodwa kulabanye abathi balakho ukuphumelela ngomnyaka ka2024 loba umnotho uzancipha.

UMnu. Rejoice Ngwenya okunhlanganiso yeCommon Market for Liberal Solutions ngomunye wabathi abantu bazadonsa nzima ngomnyaka ozayo.

Lokhu kusekelwa nguMnu. Effie Dlela Ncube, umqondisi wenhlanganiso yeNational Consumer Rights Association.

UMnu. Michael Ndiweni oweBulawayo Vendors and Traders Association uthi okuzahlupha uzulu yimithelo etshiyeneyo.

Kodwa kulabanye abathi balakho ukuziphilisa loba umnotho uzathuthuka ngokuyisilinganiso phose sokune ekhulwini kuphela 3.5 percent ngomnyaka ozayo. Uhulumende wakwele Zimbabwe uthi umnotho uthuthuke lonyaka ngokuyisilinganiso sokwedlula kancane okuhlanu ekhulwini – 5.5 percent. UNkosikazi Olive Mguni uthi bazazama ukulima ngamandla ukwenzela ukuziphilisa loba izulu lingani ngemfanelo.

Umqondisi wenkampani yeAfrique Technologies uMnu. Anglistone Sibanda yena uthi lesi yisikhathi sokuzilungiselela ukuze abantu baziphilisi ngomnyaka ozayo.

UMnu. Joseph Tshuma owebandla leZanu PF uyakusekela lokhu.

Kodwa uMnu. Nhlanhla Moses Ncube, unobhala jikelele wenhlanganiso yeFreedom Alliance uthi abantu bazathwala nzima ngomnyaka ozayo.

IWorld Bank yathi eleZimbabwe lathuthuka okwedlula amanye amazwe ezansi yezwekazi leAfrica kusukela ngomnyaka ka2021 loba kukhangelelwe ukuba kungaba lokugedla kwamazinyo emphakathini ngomnyaka ozayo ngenxa yokungani kahle kwezulu.