Imuli Ezinengi eZimbabwe Zibikwa Zizadinga Usizo Lokudla Ngoba Ilizwe Libhekane Lendlala Embi Lonyaka

Russia Food aid

Ele Zimbabwe lithole isipho sengqoloyi elesisindo sama thani azinkulungwane ezingamatshumi amabili lanhlanu-25000 metric tonnes, Ngolwesihlanu, lemvundiso yeFertilizer engamathani azinkulungwani ezimbili lantathu-23,000, esivele kumsekeli wogatsha lwezokulima kwele Zimbabwe.

Uhulumende ubonge kakhulu ele Russia ngosizo lolu. Umsekeli kamphathintambo wezokulima, uMnu Vangelis Haritatos uthi ifethilayiza eselizweni izakwabelwa uzulu phansi kohlelo lukamongameli welizwe olwe Presidential Inputs Scheme ukuze wonke umuntu enelise ukulima.

Russia Food aid

"Siyabonga ilizwe le Russia ngokusiba inqoloyi enengi kangaka"

Uqhubeke esithi uMongameli Mnangagwa uzakwenza konke okusemandleni akhe ukubona ukuba inqoloyi izakwabelwa inani elngakanani njalo ngaphi kwelizwe.

"Lokhu esikuphiweyo kuphiwe ele Zimbabwe. Kuphiwe uMongameli Mnangagwa nguye ozasitshela ukuthi sizakwenzani ngesikuphiweyo"

Usizo luka Mongameli luza ngesikhathi umumo wendlala ebangelwa yikungananga kuhle kwezulu elizweni, inengi likhala ngokuthi indlala eselizweni lonyaka izabe ingesabekayo ukwedlula eminye iminyaka.

Omunye umlimi wesabelo se Zhombe uMnu Dumisani Ncube uthi kulendlala eyesabekayo lonyaka esithi uthemba ukuba uhulumende uzasiza abantu.

"Endaweni yakithi kulendlala eyesabekayo. Asisoze sithole wona owokosa umuntu. Ngabe abadala bayasizwela basiphe okokudla"

Ingcwethi kwezokulima uMnu Ryan Tshuma othi inengi labantu lonyaka lizathwala nzima.

"Kulendlala eyesabekayp kakhulu ngoba izulu kalinanga. Kuzamele uhulumende azame ukunceda abantu"

Okukhulunywe ngu Ncube yisimo esiselizweni lonke kulandela ukungani kuhle kwezulu lonyaka elizweni lonke, okucatshangelwa ukuthi kudalwe yikuguquka komumo womkhathi emhlabeni jikelele.

Lokhu kuphume emhlanganweni owenzelwe edolobheni le Masvingo lapho inkokheli ye Masvingo ehlanganise amakhanda ukuba ingadinga njani ukudla elizweni.

Masvingo Citizens In Action Southern Africa (CIASA) food aid workshop

Inengi elikhulume emhlanganweni lo, owenziwe ngabe Citizen in Action Southern Africa (CIASA) owokuba inhlanganiso ezizimeleyo lohulumende badinge amaqhinga okulungisa udaba lolu. Inengi livumelane ukuba isimo esiselizweni asimanga kuhle, okumele sithathelwe amanyathelo aqinileyo ngoba bengabulawa yindlala.

Kugwalo luka hulumende olwe Zimbabwe Vulnerability Assessment (ZIMVAC) abantu abedlula izigidi ezintathu bazadinga ukudla elizweni.

Inhlanganiso ye World Food Program yona ithi isadingisisa indlela zokuba izaphathisa inani elinganani labantu abadinga uncedo lokudla okuphuthumayo njalo kuziphi indawo elizweni lonke isebenza lohulumende.

Kusenjalo, ele Zimbabwe lilobelani isivumelwano lele Belarus sokwakhiwa kweziphala zamabele ezizanikezwa inkampani ye Grain Marketing Board.