Abesilisa baseZimbabwe Babikwa Bedonda Ukuyadinga Ukwelatshwa Nxa Bengezwa Kuhle

Ben Ncube, Men's Health Clinic Zimbabwe Founder

Ingcwethi kwezempilakahle zithi abesilisa abanengi, okugoqela abasakhulayo labadala, babulawa yimikhuhlane elaphela lula ngoba balesidensi sokuya ezibhedlela lasemakilinika ukuyadinga ukwelatshwa nxa bengezwa kuhle.

Njengabo bonke abesilisa emhlabeni jikelele, abesilisa beZimbabwe babikwa bengasukumeli phezulu njengabesifazana ukuze bayekwelatshwa ezibhedlela nxa bengezwa kuhle.

Inhlanganiso yeWorld Health Organization layo iyakufakaza ukuthi abesilisa abanengi emazweni awezwekazi leAfrica, bayadonda ukuya ezibhedlela, ngenxa yezizatho ezitshiyeneyo, kodwa esihamba phambili kuyikuthi bayabe bengafuni ukubonakala njengamadoda angaqinanga alaliswa phansi yimikhuhlane.

Umqondisi wekilinika enceda abesilisa ngezempilakahle, eyeMen’s Health Clinic Zimbabwe, uMnu. Ben Ncube uthi abazali balomthwalo omkhulu wokufundisa abantwababo abangabafana ngokuqakatheka kokulondoloza impilakahle yabo.

“Liqiniso ukuthi kunengi okuphazamisa abasakhulayo abangabafana bethole uncedo ezibhedlela. Kodwa ngingakhuthaza abazali ukuthi bencede ngezimali lokunye, ukuze abantwababo bebuye ukuzothola usizo abaludingayo. Lathi ngapha siyazama ukuthi sehlise intengo zethu zokubatholisa loluncedo, njengendlela yokuzama ukuthi sengeze inani lamadoda adinga uncedo lwezempilakahle.”

Udokotela weMpilo koBulawayo, uMnu. Solwayo Ngwenya, uthi ngokungayi esibhedlela masinyane, abantu bafaka impilo zabo engozini enkulu.

Dokotela Solwayo Ngwenya

“Kubi kakhulu ukuthi nxa umuntu egula engahambi ukuyabonwa ngodokotela kumbe ngomongikazi ngoba umkhuhlane uyabe ukhula usiyaphambili, ethi esiyafika esibhedlela bemtshele ukuthi usephuzile, esephangisa ukutshona. Abantu abanengi bayafa ngoba baphuza ukuya esibhedlela, bebulawa yimkhuhlane eyelaphekayo. Yikho sikhuthaza abasakhulayo abangabafana ukuthi ukuthi bengaze bazenza ukuthi baqinile kakhulu ngoba imizimba iyafanana- nxa usilomkhuhlane, gijima uye esibhedhlela.”

Osakhulayo, uMnu. Kubuya Majahana uthi abanye abesilisa besaba ukuyahlolwa ngodokotela ezibhedlela lasemakiliniki ngezizatho ezinengi.

“Okwenza besabe yikuthi bengafika ngale, bazamtshela ukuthi usebanjwe ngumkhuhlane kumbe sokuzafuneka lokhu lalokhu, okwenza ukuthi umuntu azitshele ukubana kungcono ahlale esemnyameni. Bahamba kudokotela nxa sezizimbi sibili izinto. Lalapho esihlala khona, ngesinye isikhathi amadoda awakhangelelwa ukuba etholakale endaweni ezinjengezibhedlela, ngoba kungenzakala lokhu, bayakukhomba besithi lo usegula, usetshisa, okuba yinto ebisela amadoda labafana emuva, ekuyeni ezibhedlela.”

Omunye osakhulayo uThabani Mlilo, umlobi wengwalo njalo ofundisa intsha ngezamabhizimusi, uthi amasiko lawo angesinye sezizatho ezenza abesilisa bengathandi ukuya esibhedlela.

Osakhulayo uThabani Mlilo, umlobi wengwalo njalo efundisa intsha ngezamabhizimus

“Indlela esakhuliswa ngayo kwakuthiwa abesilisa ngabantu abaqinileyo, abafanele betshengise ubudoda babo. Ukuya esibhedlela ayisikho yezinye yezindlela zokuba ngumuntu ongubaba oqotho, yikho bengayi khona. Kufunakala ukuthi imbono eminje isuswe phakathi kwentu, simatshiye amasiko anje, njalo kube lenhlelo eziqondane lokuncedisa abesilisa ngoba khathesi manengi awabomama, kodwa obaba kungani bayabandlululwa.”

Umbono kaMlilo ugcizelelwe ngosakhulayo weGwanda, uNkosikazi Sibongumusa Ncube, yena othi inengi labesilisa alifuni ukubonakala angani ngamadoda angaqinanga.

Osakhulayo weGwanda, uNkosikazi Sibongumusa Ncube

“Amasiko ethu njengabantu abamnanyama ayenza ukuthi abesilisa bezigqaje, lokuziqenya kanye lokuziphakamisa- okusuka kwenze ukuthi kube nzima ukuthi beyedinga uncedo noma begula. Bathi indoda kumele iqine, ingadedesi njalo inyembesi zayo ziwele esifubeni, okusuka kubangele ukuthi bengadingi uncedo ngoba ukwenza lokhu kubayenza ukuthi bezitshengise njengabantu abangaqinanga. Kubalulekile ukuthi sibe lesiko lokuthi ukucela uncedo ayisikho sitshengiselo sokuba yindoda engaqinanga- kodwa yikuqakathekisa impilo yakho.”

Ocubungula indaba zabatsha, njalo engumbalisi ekolitshini leLupane State University, uMnu. Mbulisi Ndlovu yena ukhonone ngesiphatho esibi sabasebenza emtholampilo, esithi lokhu kungaba ngokunye okwenza abesilisa bengafuni ukuyakwelatshwa.

“Kukhanya omongikazi labodokotela abafundiswanga ngendingeko zabasakhulayo laba, okwenza ukuthi abatsha laba bephathwe ngendlela engayisiyo, becine besesaba ukubuyela ukuyadinga uncedo kusasa. Kuthi njalo, impilakahle isidula- ukuya esibhedlela sokudula, okwenza ukuthi abantu behluleke ukuyadinga uncedo emakilinika.”

Ezinye ingcwethi ezisebenza labasakhulayo zithi uhulumende kumele amanyane lenhlanganiso ezizimeleyo, baphume lemikhankaso yokukhuthaza ontanga banamuhla, ukuthi badinge usizo lokwelatsha umkhuhlane usalapheka.

Your browser doesn’t support HTML5

Udaba lwempilakahle yabesilisa siluphiwa nguTobias Mudzingwa