Abatsha Bakhala Ngemithetho Abathi Ibabisela Muva Kwezamabhizimusi

FILE: Okwenzakala emigwaqweni kwele Zimbabwe. (Columbus Mavhunga/VOA)

Abasakhulayo abalamabhizimusi athuthukayo, bathi uhulumende kumele efake imithetho engabanika amadlabuzane okuthi babhalise amabhizimusi abo okusemthethweni. Bathi imithetho ekhona okwamanje ilakho ukubhidliza amabhizimusi.

Kodwa uhulumende uthi kulemithetho ekhuthaza bonke abantu ukuba bevule kumbe bethuthukise amabhizimusi.

Loba nje uhulumende ezitshayela ihlombe, esithi ubeka imithetho yezamabhizimusi amancane elohlonzi, njalo ethuthukisa lawa mabhizimusi, abatsha abalayo imizamo eminje, bayakwala lokhu, besithi iyancindezela imithetho ekhona khathesi.

Omunye osakhulayo olebhizimusi lokuthenga lokuthengisa koBulawayo, uNkosikazi Winnie Moyo, uthi kumele kube lemithetho elondoloza imali zebhizimusi lakhe.

“Ibhizimusi lami liyaxega ngenxa yomumo womnotho welizwe. Inkokheli zethu mazihlale phansi zibeke imithetho elokwenza ngezimali zethu, ikakhulu ukuthi senelise ukuthengisa impahla yethu ngemali yakwamanye amazwe, kungela nkinga. Sifuna ukwenelisa ukuphila, njalo siyazisebenza ngoba akula misebenzi, yikho sifuna ukuncediswa lokukhuthazwa yimithetho yelizwe.”

UMnumzana Emmanuel Mpofu ngosakhulayo ole bhizimusi lokubolekisa izimota koBulawayo. Yenake uthi abanjengaye bafisa ukuba kube lemithetho engenza bethole imali emabhanga.

“Mina ngicabanga ukuthi nxa uhulumende eqinisile ukuthi ulendaba lathi, kasenelisise ukuthi sikwanise ukuzuza imali zokuphakamisa imisebenzi yethu. Njengami, loba ngifuna ukwengeza izimota zami, akukho lula ngoba angenzi mali enengi ngelanga- ngiyabe ngifuna iLoan ebhanga, kodwa ukuyizuza luhambo olude. Sasisithi iEmpowerBank izasisiza kundaba leyi, kodwa kukhanya labo balokunengi okufunakalayo ukuze umuntu azuze imali. Kusibisela emuva lokhu.”

Umlimi osakhulayo ohlala eChegutu, uNkosikazi Rumbidzai Matonga, uthi kungasiza nxa uhulumende engaba lemithetho ezakwenza kube labalimisi abanengi.

“Ngezwa kuthwa kwakulomthetho owawulungiswa, ujonge ukuthi umlimi wonke olendawo enkulu yokulima, kumele abe lomlimisi eduzane. Lo ngumthetho oyabe ulungile kakhulu ngoba abantu laba bayasisiza kakhulu. Khathesi sisizwa ngabalimisi bamankampani lapho esithenga khona inhanyelo, kodwa ayisikho sikhathi sonke lapho esithola khona lolu ncedo. Yikho mina ngisekela ukuthi kubekwe umthetho wokuthi abalimisi betholakale ndawo zonke, eduzane lamasimu ethu.”

Kodwa uMnumzana Brian Sithole, omunye weziphathamandla zekhansili ebona ngokuthuthukiswa kwabasakhulayo, eyeZimbabwe Youth Council, uthi imithetho ekhona ngayinqabeli abatsha ukuba benze abakufunayo kwezamabhizimusi eZimbabwe..

“Nxa singakhangelisisa, yebo ilizwe lilenhlupho ezithize, kodwa balakho okuphakama okwamagama ontanga abalamabhizimusi abo, ngoba uhulumende uzama ukubalungisela inkundla enhle. Kule bhanga labo, eleEmpowerBank, lapho abenelisa ukuyathatha izikweledi; kuthi eleWomen’s Micro Finance Bank njalo. Ezikolweni zemfundo yaphezulu, kule ndawo lapho okulolongwa khona imicabango yamabhizimusi. Imfundiso iyaphiwa nguhulumende, langenhlanganiso ezifana leyethu eyeZYC leyi. Yikho ngisithi amathuba akhona, bengahlaleli izandla lengqondo ontanga.”

Umkhokheli webhanga labatsha, eleEmpowerBank, uMnumzana Shadreck Mhembere, uthi bayakhalala kakhulu abasakhulayo, kodwa ikhona imali yokubaboleka ebhanga leli, enganceda ukuthi amabhizimusi abo aphumelele.

“Sikhuluma kanje, sesakhipha okufunakalayo okunengi-nengi, nxa befuna ukukoloda imali. Indaba yezibambiso, yebo ikhona, kodwa imithetho yakhona ayisekho nzima njengakudala. Zikhona njalo ezinye izikweledi ezingasafuni ukuthi ufake isibambiso phambili, ezemali efika ku US$500. Kodwa inhlupho yikuthi bengabuya lapha ontanga, bacabanga ukuthi yikungena lokuphiwa imali kuphela, bengazi ukuthi njengaliphi ibhanga vele, kumele sibhalelane phansi izinto ezitize.”

Umsekeli wenkokheli yenhlelo zabatsha kugatsha olubona ngendaba zabasakhulayo, uMnumzana Ophas Dube, uthi uhulumende uzaqhubekela phambili ephakamisa imizamo yabatsha.

“Uhulumende ulokunengi akwenzayo ukuthuthukisa amabhizimusi abasakhulayo. Okwakuqala yikuthi sifundisa ontanga imisebenzi yezandla efana lokulima, ukwakhakha, ukuthunga lokulungisa izimota. Asibafundiseli ezikolweni zethu kuphela, kodwa bengasinxusa lapho abahlala khona, siyaya khona. Phezu kwalokho, siyabanika ulwazi lokuba ngosomabhizimusi abaqotho. Siyazama njalo ukubatholisa izimali zokusungula amabhizimusi abo, lokuthi bebhalise amabhizimusi abo, abe asemthethweni.”

Abanye abatsha abalamabhizimusi amancane, bathi abala ntshukuntshuku yokuthi imisebenzi yabo yaziwe ngokusemthethweni, ngoba bayesaba ukuthi ngenxa yomumo womnotho wakuleli, bengazisola kusasa, sebebhadala imali enengi kuhulumende, wona amabhizimusi abo esathuthuka.

Imithetho ekhona elizweni khathesi ithi nxa umuntu efuna ukusungula ibhizimusi alibhalise, kumele akwenze elandela, efana loweCompanies and Other Business Entities Act Chapter 21:35, kanye lowe Companies Act 24:03.

Abatsha bathi imithetho le leminye enje, ileziqa abangenelisi ukuzilandela, okubalisa imali efunakalayo ekubhaliseni ibhizimusi, amaphepha atshengisa isimo semali yamankampani kuthi njalo ukuthola iTax Clearance lemvumo yokuthi iZIMRA ibambe imali kubhizimusi, lokunye.