Abatsha Bethuswa Yimpumela Yokhetho Loba Ibandla leZanu PF Lisithi Selidume Ledlula

Zimbabwe Elections

Kulabasakhulayo abethuswe yimpumela yokhetho olusanda kuqhutshwa eZimbabwe kube labanye abathi selidume ledlula ngakho-ke sokuyisikhathi sokuthuthukisa umnotho welizwe lempilo kazulu.

USenzeni Maphosa, osakhulayo okubandla leCitizens Coalition for Change, uthi baqiliwe kukhetho lolu kodwa akumelanga abatsha belahle ithemba.

“Okwakuqala, abasakhulayo balomlandu wokuqhubeka ngokulondoloza ukuthula elizweni, belindele ukuthi ukukhulumisana okungenziwa ngabe SADC, AU leEU, nguzafika ngaphi- ingxenye kungayiwa ekhethweni okwesibili. Akufanelanga silahle imbeleko ngkufelwa, kodwa sihlale ethembeni lokubona iZimbabwe entsha, engela bukhokheli lobu obulobudlwangudlwangu, osolubangela ukuthi impumela zokhetho zingabi zimpumela ezilempilo. Sithembe abatsha ukuthi nxa kungaphindwa ukhetho, abaphume ngobunengi babo betshintshe umumo oselizweni.”

Kodwa uGift Machaya, okubandla leZanu PF, uthi okokhetho sokwedlule, njalo abatsha sokumele bedinge indlela zokuthuthukisa impilo yabo.

“Angiboni okubi mina, iZanu PF yawina njalo kukhanya izinto zizaba ngcono ngoba kulamaProjects amanengi akade esenziwa nguMongameli Mnangagwa, ukutsho ukuthi khathesi usesenelisa ukumaqedisa. Njalo, abasakhulayo bazatholiswa amathuba amanengi kwezokwemba, endabeni zokulima kanye lezamabhizimusi. Ngithi kwabanye bami ontanga, indaba zokhetho seziphelile, sokuyisikhathi sokusebenza ngamandla sizithuthukise.”

Ocubungula indaba zabasakhulayo ekwele South Africa, uMnumzana Bhekimpilo Ncube, ukhala labanye abatsha ngokwenzakala eZimbabwe.

“Sebeke bazama sibili ukubekezela abaskhulayo, kodwa hayi sokwehlule. Ngeqiniso sibili, kunzima njalo angeke sithembele lapho okungela themba khona- ngoba nxa sikhangela izithembiso abaziphiwayo ngabakhokheli abasethethe futhi umbuso, angiboni kusiba lotshintsho.”

Wengeze uNcube esithi uyawusekela umbono wokuthi bephume kwele Zimbabwe abasakhulayo.

“Sengibona ukuthi abantu abanengi abasela okunengi abangakwenza ukuze impilo ibe ngcono elizweni. Mina ngibakhuthaza ukuthi bezithuthukise kwezemfundo, bethole amaphepha afunakalayo ukuze bethole imisebenzi kwamanye amazwe- noma khonokho okweNurse Aid osokwenziwa ngabanengi. Ngapha kweleSouth Africa sokusiba nzima ukuphila, kodwa kuboAustralia, U.K leIreland, bengathola amathuba.”

Umkhokheli webandla leCCC, uMnu. Nelson Chamisa, walile ukwamukela impumela yokhetho lukamongameli.

“Ngokubona kwami, ibandla elibusayo selileminyaka engu 43 ibusa, kodwa akula ntuthuko ecacayo esingatsho ukuthi yalethwa libandla leli. Yikwenzani sibili nxa sibona uMongameli welizwe esiyavhula isibholani ngokusemthethweni emadolobheni? Akusiniki themba lakancane lokuthi ilizwe lingalunga. Yikho mina ngisithi kwabanye bami, kungcono ukuya phetsheya kwamanye amazwe siyedinga izimali zokuziphilisa lezimuli zethu.”

Akwaziwa ukuba uMongameli Emmerson Mnangagwa uzagcotshwa nini njengoba abaphikisayo besithi ukhetho aluqhutshwanga ngemfanelo yikhomishini yeZimbabwe Electoral Commission.