Odokotela Bathi Kulabatsha Abatshaphaza Iphilisi Lokwenqabela Ukuzithwala

Morning After Pill

HARARE - Kulabodokotela abathi abafunda emakolitshini labanye abesifazana kabasebenzisi ngemfanelo iphilisi lokwenqabela ukuzithwala.

I-emergency contraception pill isetshenziswa ngabanye abesifazana eZimbabwe ukwenzela ukwenqabela ukuzithwala. Odokotela bathi kusobala ukuthi kulabanye abangalisebenzisi kahle. UThubelihle Ndlovu, ofunda eNational University of Science and Technology, uthi kunengi okwenza abatsha besebenzise iphilisi leli.

“Abazali abanengi abakhulumi labantwababo ngendaba zocansi, yikho abasakhulayo laba bethatha amaphilisi lawa. Lokhu kwenza ukuthi amankazana lawa axwayisane ewodwa, lapho ke okubuya iPeer pressure, ngoba abafuni ukumitha. Okwesithathu yikuthi bayananzelela amankazana lawa ukuthi ungamitha umncane, impilo iba nzima, yikho becina bethatha lawa maphilisi.”

UBenon Ncube, owake wakhokhela inhlanganiso yeZimbabwe National Students Union, uthi amankazana amanengi, ikakhulu abasemakolitshini, basebenzisa iphilisi leli ngoba kabazivikeli uma besiya emacansini.

“Kube leSurvey eyenziwewo etshengisa ukuthi abafundi abanengi sebephila legcikwane leHIV, okutshengisa ukuthi abaskhulayo abangamankazana, bayesaba ukumitha, kulokwesaba imikhuhlane etholakala ngokwenza icansi elingavikelekanga. Okunye yikuthi atholakala kalula lawa maphilisi ngoba atshiphile.”

USikhwicamfundo Solwayo Ngwenya, osebenza esibhedlela seMpilo koBulawayo, uthi banengi abatsha abangasebenzisi iphilisi leli ngendlela eqondileyo.

“Siyabona ukuthi sokubhahile ukuthi abantu bayavuka kusasa ekuseni besiyathenga lawa maphilisi awokuhlela imuli, kodwa into edanisayo yikuthi abantu sebekwenza njengenjayelo, into engakhwabithekiyo. Abantu kumele babe kwazi ukuthi bengaya emacansini, bengazithwala, yikho kumele besebenzise indlela ezithembekayo, hatshi leli philisi.”

UNgwenya uthi okuqakathekileyo yikuthi abatsha akumelanga beye emacansini bengazivikelanga.

“Kule mkhuhlane emibi enjengeHIV, gonorrhea, syphilis, amaWarts, labo hepatitis B, engatholakala nxa kungela kuvikeleka emacansini. Yikho sixwayisa kakhulu ukuthi abantu bengayenzi injeyelo yokuya emacansini bengavikelekanga, ngoba leyi mukhuhlane lokhu ibhaha, njengoba abasakhulayo besengasayesabi, sebethatha amaChance.”

UZibusiso Munandi, omela amalungelo abasakhulayo ekunhlanganiso eye-Abangane, uthi abatsha banamhlanje abasaqakathekisi ezamacansi njengabakudala.

“Kudala ucansi lwalungayeziwa nje, ngoba umuntu kwakufanele alotsholwe kuqala, hatshi lokhu esikubona namuhla, abasakhulayo belalana santando. Indlela esesikhangela ngayo ucansi lokuzithwala, sokutshintshile. Omakhalekhukhwini labo leInternet, sokwenza ukuthi ontanga bethole ulwazi ngalawa maphilisi kalula. Okunye yikuthi leli philisi alihluphi ukusebenzisa, njalo litholakala kalula, yikho amankazana elisebenzisa kakhulu.”

UNkosikazi Khaadija Kaasim, ingcwethi ecubungula indaba zabasakhulayo, uthi abatsha kabalalwazi olugcweleyo ngokuzithwala lokuzivikela emacansini.

“Angazi ukuthi bakhethelani ukusebenzisa iphilisi leli kodwa zikhona ezinye indlela ezibalisa iIUD, iJadel, iDepo leBirth Control pill. Kulezinsuku, ngiyakholwa ukuthi lolulwazi balalo abasakhulayo laba, besiyangena kwezamacansini. Bafuna ukuthi babe kwazi ukuthi ukusebenzisa iMorning after pill, kungalimaza imizimba yabo.”

Amanye amadokotela athi kumele abatsha bezivikela sonke isikhathi uma besiya emacansini kulokuthi besebenzise i-emmergency contraception pill.

SEE ALSO:

Udaba Esilwethulelwe NguTobias Mudzingwa