amalinks wokungena

Breaking News

Abongi Bathi Kabafuni Ukubanjwa Ngamandla Ukuthi Bahlabe Ijekiseni yeCOVID-19


FILE: Bake batshengisela emigwaqweni abongi lonyaka besola iholo eliphansi. (Bathabile Masuku)
FILE: Bake batshengisela emigwaqweni abongi lonyaka besola iholo eliphansi. (Bathabile Masuku)

Izisebenzi zezempilakahle zikhala ngokuthi isinqumo esithethwe nguhulumende esokwala ukubhadala izisebenzi ezingahlatshwanga ijekisieni yeCOVID-19, asilunganga njalo yikuzethusela lokuzibabamba ngamandla ukuthi zihlatshwe zona zingazimiselanga ukwenza lokhu.

Kodwa bakhona njalo abathi kumele bonke abezempilakahle behlatshwe.

UMnu. Antony Majongosi, omele abongi kunhlanganiso yeZimbabwe Nurses Association, uthi ukuhlatshwa umuntu uyazikhethela hatshi ukubanjwa ngamandla.

Olwela amalungelo oluntu, uMnu. Effort Ncube, uthi umuntu kumele azikhethele ukuhlatshwa loba ukungahlatshwa.

“Yikwephula ilungelo labantu abasebenza ezibhedlela labasebenza ngezempilo ukuthi bathathelwe ilungelo lokukhetha ukuthi bayahlatshwa kumbe kahlatshwa …”

Omunye wabongi, uMnu. Oliver Nleya, uthi bona bafisa ukuthi imali ibuye ilidola leMelika.

"Lokhu obekusenzakala yinto edanisayo yebo kambe sigula sisemsebenzini kungayisikho ukuthi yikuthanda kwethu kodwa kuyingozi amarisk esihlangana lawo usemsebenzini. Siyabonga ukuthi kulenyathelo lokuthi abantu abathole umkhuhlane besemsebenzini bebhadalwe kodwa uhlupho lwakhona yikuthi imali iyabe ibhalwe ukuthi yiUnited States dollar kodwa uyayithola isilibond futhi. Bekungaba kuhle imali leyi iphume iyicurrency yonaleyi ebhaliweyo ngoba lathi silakho ukuthi siyisebenzise ngendlela ezitshiyeneyo kulokuthi nxa bekunika isiyiRTGS sebesebenzisa irate yabo abayifunayo. Kodwa nxa kuyi USD uyabona lawe ukuthi wenzani.”

UDokotela Paulinus Sikhosana, umgcinisihlalo wohlangothi luhulumende olukhangele ukuqatshwa lokulawula umsebenzi wabezemplilakahle, olweZimbabwe Health Service Board, uthi bathole imali yokuthi bancedise labo ababanjwa ligcikwane leCOVID-19 besemsebenzini.

“Sithole imali engange 75 million yakuleli ukuthi sikwanise ukuthi sincedise izisebenzi ezabanjwa ngumkhuhlane zisemsebenzini. Izolo sithumele umlayezo emabhanga ukuthi sibhadale izisebenzi ezifika inkulungwane eyodwa lamakhulu amathathu lamatshumi ayisitshiya galolunye lasikhombisa (1,367) imali le izafakwa emabhanga abo.”

Umphathintambo obona ngokukhitshwa kwemibiko, uNkosikazi Monica Mutsvangwa, wethule umbiko ngoLwesibili othi izisebenzi zempilakahle ezingahlatshwanga ijekiseni yokuzivikela kusukela mhlaka 14 Ntulikazi azisoke zithole inhlawulo yobhubhane lweCOVID-19 uma zingabanjwa ngumkhuhlane lo emsebenzini.

Uhulumende uveze ukuba abakumsebenzi wezempilakahle asebenelise ukuhlatshwa ijekiseni yokuzivikela sebekusilinganiso sokungamatshumi ayisitshiyagalombili ekhulwini (80%), kuthi abangahlatshwanga bayisilinganiso sokungamatshumi amabili ekhulwini (20%).

Okwakhathesi ilizwe leZimbabwe selathola amajekiseni okuzivikela kuCOVID-19 angaba yizigidi ezimbili lamatshumi amabili lasithupha (2,26million).

Kukhangelelwe ukuba kuphela iviki yonale kuzatholakala amajekiseni ayizigidi ezimbili (2million) kuthi phakathi kuka Ntulikazi kukhangelelwe isigidi lengxenye (1,5million), ngoNcwabakazi kundingwe isigidi lengxenye (1,5millon) lakunyanga kaMpandula kubuye njalo isigidi lengxenye (1,5million).

Kusiyatshona usuku lwayizolo inani labakade sebehlabe ijekiseni yakuqala eyeCOVID-19, besebefika phose inkulungwane ezingamakhulu ayisitshiyagalombili (777,161), kuthi asebehlatshwe ijekiseni yesibili bazinkulungwane ezingamakhulu amahlanu laphezu kwengxenye (555 277), kubika abogatsha lwezempilakahle.

Igcikwane leli ngasikhathi esifanayo libulele abantu abaphose bafike amatshumi amathathu - 28, kwathi abantu abaphezu kwenkulungwane eyodwa -1,331 batholakala belalo.

XS
SM
MD
LG