amalinks wokungena

Breaking News

Bakhala Ngokukhuphuka Kwentengo Yempahla eZimbabwe


Uhlolisisa intengo yempahla. (AP Photo/Tsvangirayi Mukwazhi)
Uhlolisisa intengo yempahla. (AP Photo/Tsvangirayi Mukwazhi)

Uzulu Ukhala Ngokukhuphuka Kwentengo Yempahla

Izakhamizi zakoBulawayo zihlaba umkhosi ngenxa yokukhuphuka kwentengo yempahla, ukudla lakho konke okokuziphilisa okuqonge ngesilinganiso sokuphose kufike kokuhlanu ekhulwini -4.8%, ngalinyanga kaMpandula kuphela.

Uhlangothi lweZimbabwe National Statistics Agency (ZIMSTAT) lwethule umbiko oveza ukuqonga kwendleko yokuphilisa imuli elabantu abayisithupha, yona eqonge yaya kuZWL$39,924 ngoMpandua isuka kuZWL$38,101.50 ngoNcwabakazi.

Lokhu kwenzakala iholo lezisebenzi ezinengi lokhe lingakhuphulwa inengi labantu lisithi alisenelisi ukuziphilisa ngenxa yentengo yempahla ezimqoka kanye lokudla ekhuphuka nsuku zonke. Njengezisebenzi zikahulumende yizo ezihlaba omkhulu umkhosi ngoba iholo lazo lingaphansi kakhulu kwesikhwama lesi.

UMnu. Effort Ncube, umqondisi wenhlanganiso ebona ngamalungelo abathengi eyeNational Consumer Rights Association, uthi kuzwisa ubuhlungu lokhu.

"Isimo somnotho asimanga kahle izinto ziyadula njalo okuveza kahle kamhlophe ukuthi umkhonomi uyadilika.Kanti ke balutshwane abazuza yonaleyo mali okuthi was iyadingakala ,eqanjwayo imali incane kakhulu nxa uyiqathanisa lalokho okudingwa ngabantu ngakho ke okokuqala inombolo zeZIMSTAT zincane kakhulu abantu imali abayidingayo inengi kulekhulunywayo kodwa ubunzima obukhulu yikuthi abantu abasebenzi abenelisi lutho ngakho bathwele nzima abenelisi lutho.”

UMnu. Mkhokheli Ndlovu, laye ohlala koBulawayo, uthi wonke umuntu usephila ngokuthengisa.

"Ukuphila kwakhona sekunzima kakhulu eZimbabwe ngoba izinto zonke ziyadula lemali eholwayo yiRTGS ayisisi ndawo ngoba izinto ziyadula ihlala ikhwela imali yakhona noma uyihola. Wonke umuntu usehustler akusela profit esikwenzayo.”

UNkosikazi Nomsa Hadebe, omunye wesisebenzi sikahulumende, uthi abakwazi lokuthi baphila njani lemuli zabo ngeholo eliphansi kangaka.

"Kulobunzima obukhulu ngoba izimuli zethu asazi ukuthi sizenzeni ngomumo okhona elizweni .Khathesi nxa sikhangela iholo lethu lemali esiyibona kumele iphathe imuli ye6 siyazibuza ukuthi siphila ngaphi njani futhi kuyasinzimela eqinisweni.”

UMnu. Michael Mkandla, osebenza koBulawayo, uthi imali abayitholayo emsebenzini incane kakhulu ukuthi labo baphile kahle.

“Amanye amankampani ayapha imali engange $45,000 ngenyanga kuthi amanye amankampani anjenge PG industries aholisa abantu imali engange $18,000 okudanisayo kakhulu nxa sesikhangele umehluko wakhona silokudana kakhulu ngoba silendleko ezinengi ezifuna ukubhadalwa okuncina kusenza lathi sibesesithengisa okungekho emthethweni sizama ukuthi sengeze imuli.”

Ingcwethi ezicubungula ngezomnotho zithi lokhu kuqonga kwendleko yokuziphilisa, kubangelwa yikukhuphuka kwentengo yokudla lendingeko zempilo kanye lokuwa kwesisindo semali yeZimbabwe nxa iqhathaniswa lemali yakwamanye amazwe ikakhulu idollar leMelika.

Ngenyanga kaNtulikazi uhulumende uthembise ukwengezelela iholo lezisebenzi zakhe ngesilinganiso sokungamatshumi amahlanu ekhulwini-50%, kodwa ingcwethi zezomnotho welizwe zithi lokhu sekugugudekile ngenxa yokuwa kwedola leZimbabwe.

XS
SM
MD
LG