amalinks wokungena

Breaking News

Amapholisa Athathela Abatshayeli Imitshova Eminengi Egoqela Ethwala Abantwana Besikolo


Eminye imitshova ethethwe ngamapholisa koBulawayo. (VOA)
Eminye imitshova ethethwe ngamapholisa koBulawayo. (VOA)

Uzulu koBulawayo ukhala ngokusilela kwezimotha zokuhambisa ngenxa yokubotshwa kwabemitshova okwenziwa ngamapholisa ngalez’insuku, abangasebenzi bephansi kwenkampani kahulumende eyamabhasi eyeZUPCO.

Loluhlupho solubangela ukuthi abantwana baphuze ukuya ezikolo.

Bathi kuzakuba lomonakalo omkhulu nxa kungasathathwanga amanyathela okulungisa udaba lolu.

UNkosikazi Sithandazile Masuku, isakhamuzi sakoBulawayo, uthi imota abazibhadalela ukuthwala abantwana kazisekho emgaqweni.

“Lokhu okwenzakalayo kubuhlungu kithi, sesihambisa abantwana esikolo nzima. Amakombi athwala abantwana abotshiwe ngapha wena uyabe ubhadale imali ekwana ukuthi athwale inyanga yonke. Khathesi ukuthi uze ugade ibhasi lomtwana ubambe isikhathi ekuseni kunzima kutsho ukuthi lawe uzaphuza emsebenzini. Aluba uhulumende uyavumela ukuthi imota zabantwana ziqhubeke zihamba ngoba eqinisweni Uzupco kenelisi lutho. Ngapha kule cooronavirus, akula la social distancing kuZUPCO kuthwe abantwana beyeyenza isocial distancing esikolo.”

Bayakhala abantu ngokuthathwa kwemitshova ngamapholisa koBulawayo. (VOA)
Bayakhala abantu ngokuthathwa kwemitshova ngamapholisa koBulawayo. (VOA)

UMnu. Edward Moyo, isakhamuzi seNkulumane, uthi okwenziwa ngamapholisa sekufaka impilo zabantu engozini ngoba sebegada loba yiphi imota abayitholayo lezingathembekiyo.

UMnu. Thulani Sithole, omunye wabatshayeli bamakhombi ‘omshikashika’ koBulawayo, uthi ubunzima bempilo benza ukuthi baphambane leziqondiso zikahulumende.

UMnu. Tineyi Rwasoka, isiphathamandla seZimbabwe United Passenger Company ekhangele isigaba seMatebeleland South ongathandanga ukuthatshwa ilizwi, uthi inkampani yakhe kayikhulelwa nguzulu. Uthi iyenelisa ukuthwala uzulu wonke wakoBulawayo.

URwasoka ukhuthaza abazali abalabantwana abafunda ezikolo ezigadelwa ibhasi, ukuthi babuye koZUPCO bazokhuluma labo kudingwe amacebo okuthwala abafundi besuka ezindlini besiya ezikolo njengalokhu abakwenza lalezi ezinye imota.

Uthi njalo bavele besebenza ndawonye lamanye amankampani ukuthwala izisebenzi zabo ngakho abantu bakhululeke bazokhulumisana labo. Ugcizelele ngokuthi lokhe bethatha imota ukuba zisebenze ngaphansi kwabo.

Isikhulumeli seZimbabwe Republic of Police, uNkosikazi Precious Simango, wenqabe ukuphendula imibuzo lokuthatshwa amazwi, wathi kumele uzulu agade izimota zikaZUPCO kuphela lezi ezinye azivunyelwa.

XS
SM
MD
LG