amalinks wokungena

Breaking News

Usephepha oweZimbabwe Owahlinzwa Kubi Ngodokotela eBotswana Wasala Amathumbu Esegcekeni


Ophathise kakhulu imuli kaAbraham Nkomo ngesikhathi somkhuhlane, uMnunzana Sibusiso Limukani Dube uthi usengcono okwamanje.
Ophathise kakhulu imuli kaAbraham Nkomo ngesikhathi somkhuhlane, uMnunzana Sibusiso Limukani Dube uthi usengcono okwamanje.

Usesendleleni yokusila uMnunzana Abraham Nkomo owasala esebuhlungwini obukhulu ngemva kokunhlinzwa ngodokotela okungaqondanga kwesinye isibhedlela saseGaborone kwele Botswana lapho ayexotshwe khona ngenxa yokuthi wayengelamaphepha amnikeza imvumo yokuba selizweni lelo.

Ngemva kokuba umsakazo weStudio 7 usakaze udaba lukaNkomo, kwaba losizo olukhulu olwenziwa ngabe Zimbabwe abahlala ekhaya labasebenza emazweni atshiyeneyo.

UNkomo waba lesilonda esibi kulandela ukuhlinzwa kwakhe kubi ngodokotela ePrincess Marina. Wayekhala ngobuhlungu emathunjini.

UNkomo owayengela maphepha okuhlala kwele Botswana, wakhitshwa esibhedlela besithi abangeke beqhubeke bemnika imithi ngenxa yesimo sakhe sokuswela amaphepha.

Ophathise kakhulu imuli kaNkomo ngesikhathi somkhuhlane, uMnunzana Sibusiso Limukani Dube uthi okwakhathesi sekungcono ngoba kulabantu abanengi abancede lundoda kulandela ukusakazwa kodaba lwakhe ngumsakazo weStudio 7.

Kodwa uthi noma nje bathola incwadi ehofisini yommeli weZimbabwe kwele Botswana uthi ayibancedanga kakhulu ngoba esibhedlela belokhe besithi uNkomo ngumuntu owangena elizweni okungekho emthethweni.

“Incwadi le ikhomba ukuthi aye eZimbabwe hatshi ukuthi ancediswa. Uhlupho esihlangana lalo yikuthi lokhe bemhlupha esibhedlela eMarina. Kodwa siyabatshela ukuthi umuntu lo uyagula angeke ahambe ekhaya enje."

Udadewabo kaNkomo, uNkosikazi Sibongile Ncube, uthi noma nje sekulobubelo, uhambo lusase lude ngoba kumele anhlinzwe njalo kulungiswe ithumbu elilokhe liphumele phandle.

“Asikaphumi kuhambo lolu ngoba ulinde ioperation yesibili. Okwamanje silinde ucingo oluvela esibhedlela seMarina ukuthi ayengena ahlinzwe, singazi ukuthi ngemva kwalokho kuzabanjani.”

UNkomo, yena osesenilisa ukuzihambela, ubonge kakhulu abantu ngokwelula izandla bemncedisa ngosizo lwemali lokunye ngesikhathi sokugula kwakhe.

“Ngiyabonga kakhulu kusukela ngesikhathi sobunzima. Isilonda sesize sahlanga, ngibonga abantu nje bonke kanye lenhlanganiso yeSibanye.”

Ummeli wenhlanganiso eyomdabu eyeSibanye Cultural Society, uMnunzana Collen Dumani Mlalazi, uthi njengenhlanganiso yabantu besintwini bakubona kufanele ukuthi baphathise.

“Siyasikumela indaba le ukuthi siphathise ujaha lo. Isimo sakhe sasisibi ukuthi noma kwakuyini kwakungayenzakala.”

Udaba olufana loluka Nkomo luvamile emazweni afana leBotswana kanye lakwele South Africa lapho inengi elingela maphepha okuhlala emazweni la, lincitshwa usizo lokwelatshwa ezibhedlela.

Umsekeli wommeli yehofisi yeZimbabwe kweleBotswana, uMnunzana Witness Ngwenya, uthi kulabantu abanengi abakhonona ngendaba lezi njalo bazame ukuziphanyeka kuhulumende weBotswana.

“Sitshela abantu ukuthi kube njalo, kumele bagijime babuye ehofisini yethu. Kwesinye isikhathi bayebengafuni ukuyelapha umuntu esibhedlela ngoba engafa kusuka kubahluphe, kube ngumthwalo kahulumende weBotswana.”

Noma nje kuvame ukuba lembiko yokuthi eleBotswana leleSouth Africa ayalela izizalwane zokuza ukwelatshwa ngenxa yokuswela amaphepha, lokhu kukhuzwa njalo nje zinhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu ezemhlabeni jikelele.

Ezinye izizalwane zeZimbabwe zichapha umngcele ukuyadinga usizo lokwelatshwa emazweni angomakhelwane ngenxa yokusililela kokufana lemithi ezibhedlela ezisekhaya.

Forum

XS
SM
MD
LG