amalinks wokungena

Breaking News

UMongameli Masisi Uthi Izijeziso Zenotho Ezetheswa Inkokheli yeZanu PF Yizo Ezenze AbeZimbabwe Bedale Amacala


 Mokgweetsi Masisi
Mokgweetsi Masisi

UMongameli Mokgweetsi Masisi wakwele Botswana uthi izijeziso zenotho ezetheswa inkokheli yebandla leZanu PF yizo eziyenza ukuthi abadabuka eZimbabwe bengene kulelozwe ukuyadala amacala.

Lokhu kuza ngesikhathi eleBotswana lisebenzise izigidi ezingamatshumi amahlanu zamapula - P35 million ukuhlawula abalimi abathi bantshontshelwa inkomo ngabe Zimbabwe.

UMasisi uthi kumele abeBotswana babekezelele izizalwane zeZimbabwe ezibhekane lesimo esinzima somnotho ngenxa yezijeziso zenotho ezetheswa ezinye iziphathamandla zebandla leZANU, ezigoqela uMongameli Emmerson Mnangagwa.

UMasisi ubekhuluma emkhosini wokunika inkomo izakhamizi esiqintini seBobirwa duze lomngcele weZimbabwe, kuyindlela yokubuyisela izifuyo okuthiwa zantshontshwa ngabe Zimbabwe.

Abalimi baphiwe inkomo eziphose zifike inkulungwane ezinthathu - 2,891, uMasisi esithi ubonga uMnangagwa ngokumlalela phezu kodaba lokuntshontshwa kwezifuyo.

Ezinye inkomo ezinikwe abantu abatshontshelwe ngabadabuka eZimbabwe
Ezinye inkomo ezinikwe abantu abatshontshelwe ngabadabuka eZimbabwe

“Kuqakathekile ukuthi ngibonge uMongameli Mnangagwa phezu kodaba lolu. Silobudlelwano leZimbabwe kodwa kulabanye abangazwisisiyo ukuthi kungani sizwana leZimbabwe. Angithi abantu beZimbabwe yizihlobo zenu?”

UMasisi uthi uyakwazi ukuthi kulabanye abathi ngabe eleBotswana liyahlanekela eleZimbabwe, likhuze okwenzakalayo, ngoba kulokusola ukuthi kukhona okungahambi kahle ngendlela uMnangagwa aphethe ngayo intambo zombuso.

“Abanye bathi iZimbabwe kukhona engakuhambisi kahle. Lakhona lapha eBotswana bakhona abakholwa khonokho besithi iZimbabwe lilizwe elilombuso oloncindezelo ngakho kumele sikhiphe ilizwe lethu phezu kwalokhu. Kodwa mina ngithi ngizaqhubeka ngikhulumisana leleZimbabwe.”

Uthi izijeziso zenotho ezetheswa ezinye iziphathamandla eZimbabwe ngamazwe angentshonalanga, yizo eziyenza abeZimbabwe ukuthi bangene kwele Botswana bedala amacala, ngakho uyazwisisa isimo sabo.

“Nxa abantwana bebulawa yindlala bayangena bathathe okungafanelanga ukukuthatha. Bayangena khonapha bezontshotsha ukuthi babambe ithumbu.”

Kodwa ocubungula ezombusazwe, uMnunzana Effie Dlela-Ncube kavumelani lombono kaMasisi.

“Ayisinto esingathi ibangwa ngama sanctions, kodwa ibangwa yikuthi abantu eZimbabwe bayalamba ngenxa yokungabuswa kuhle. Kungaba lombuso omuhle kuzabe kungelasidingo ukuthi abantu baye kwamanye amazwe.”

Ommele iZimbabwe Community kwele Botswana, uMnunzana Cephas Tshuma, uthi nomanje kulodaba lwezijeziso zenotho, abantu bekhaya kumele baziphathe.

“Uhulumende weBotswana uyenze kahle (ngokupha inkomo) kodwa kutsho lathi njengabantu bekhaya kumele sizinuke amakhwapha. Uthi uvuke kusasa usule nkomo wena ulele ungela nkomo, ayisiyo nto enhle.”

UMasisi uthi angeke avume ukubona abeZimbabwe behlupheka, njalo abeBotswana bengakhohlwa ukuthi kusasa kungaba yibo.

Ukhuthaze njalo amazwe angentshonalanga ukuthi aqhubeke ekhulumisana leZimbabwe kudingwe indlela yokwesula izijeziso zenotho.

EleBotswaa liqhubeka lisindwa yikungami kuhle komnotho kwele Zimbabwe, sekungene abanye bezokwemba igolide okungekho emthethweni, kukanti abanye betheswa umlando wokudala amacala njalo nje.

Forum

XS
SM
MD
LG