amalinks wokungena

Breaking News

Ukukhuphuka Kwemithelo Kuthwalise Nzima Abatsha


Zimbabwean Tsepang Nare
Zimbabwean Tsepang Nare

Abatsha bathi ukukhuphuka kwemithelo etshiyeneyo okwenziwe nguhulumende kusukela ngeviki ephelileyo kwenza kube nzima ukuziphilisa elizweni njalo kunciphisa amathuba abo okuzithuthukisa.

Uhulumende usanda kukhuphula umthelo wemigwaqo ama-toll fees njalo usefake imithelo yempahla etshiyeneyo esikhuphule intengo yesepa, amafutha okugcoba umzimba lokunye. Intengo yesinkwa, impuphu lokunengi okudliwa nguzulu nsukuzonke isikhuphukile. Uhulumende usefaka njalo lemithetho yokuhlawula umthelo we-tax okulakho ukuvimba abathenga bethengisa impahla emazweni ukuba beqhube kahle amabhizimusi. Abatsha abanengi bathi kukhanya ukuthi bazadonsa nzima lonyaka njengoba uhulumende esekhuphule inhlawulo yamapasipoti. Omunye wabakhala ngokwenziwa nguhulumende nguTsepang Thembani Nare okhubazekileyo, othi izakuba nzima impilo yalabo abanjengaye, ngenxa yokukhuphuka kwemithelo etshiyeneyo.

“Inengi lethu liziphilisa ngokuthengisa, okubalisa ukuthi baya lapha lalapho. Pho nxa izimali zamaTollgates sezizinengi kangaka, bazakwenza njani? Kubuye endabeni zokudla- ungakhangela sikhuluma nje, intengo yesinkwa siyi $1.20, ngenxa yawo lawa maTaxes. Kutsho ukuthi bazalamba. Konke lokhu kwenzakala ngesikhathi uhulumende engabatholisi uncedo olubenelisisa ukuthi bebe lempilo ezingcono.”

Ngaphandle kwesinkwa, esesithengwa ngemali engafika iUS$1.20 kwezinye izitolo, ivela kudola linye laseMelika, kunengi okunye ukudla, okubalisa impuphu, amafutha okupheka, inyama lokunye, osokukhuphuke intengo.

Kuthi njalo, intengo yamagetsi kayisabambeki, kanye leyamafutha ezimota, wona asethengwa ngemali ephakathi kweU.S$1.49 kusiya kuU.S$1.65, eqanse isuka kuU.S$1.44 kusiya kuU.S$1.56.

UBenon Ncube, osakhulayo ohlalakoBulawayo, uthi ngalesi sikhathi kukhanya engani kulicala ukuba ngosakhulayo kwele Zimbabwe.

Benon Ncube
Benon Ncube

“Impilo esakhula sisithi siyayibalekela, sesingena kiyo ngoba imisebenzi ayikho, imali ayikho, kodwa izinto ziyadula, ukuphila kuyadula. Akula ngeyinye indlela ngaphandle kokuthi sivume nje ukuthi uhulumende wethu akazimiselanga ukuthi ikusasa lethu lizakuba lihle. Akula esingakukhangelela nxa siyehluleka ukuthenga isinkwa nje ngoba imali esilayo ilutshwane. Pho labo abangela misebenzi ke? Loba abazisebenzayo, imali yabo ayisela sisindo ngoba izinto ziyadula.”

Ingcwethi ezicubungula ezomnotho welizwe zithi ukwanda kwemithelo, kanye lokwengezelela imali ebhadalwa kuma tollgates, yikho okukhuphula intengo yempahla etshiyeneyo.

Omunye walabo abalombono lo nguMnu. Effie Ncube, owenhlanganiso yeNational Consumer Rights Association.

“Ukukwela kwemithelo kufuqele intengo yezinto zonke phezulu; kuthi ukuwa kwamandla email yaseZimbabwe, okwenza ukuthi izinto ezithengiswa ngaleyo mali- intengo yakhona iye phezulu. Okwesithathu, abantu beZimbabwe jikelele, abamthembi uhulumende ukuthi angavusa ezomnotho, okungathiwa ngesikhiwa yiLack of market confidence.”

IStudio 7 izame ukuzwa imibono kahulumende phezu kwaloludaba, kodwa umphathintambo obona ngezomnotho welizwe, uSikhwicamfundo Mthuli Ncube, ubengasabeli umakhalekhukhwini wakhe.

Kodwa uNkosikazi Samantha Sibanda, olwela amalungelo abakhubazekileyo, njalo ocubungula indaba zabatsha, uthi uhulumende kumele aphume lezinye indlela zokuzuza imali, hatshi imithelo kuphela.

Samantha Sibanda
Samantha Sibanda

“Singakhangela iBudget yalonyaka, itshengisa ukuthi imali enengi esetshenziswa nguhulumende ukwenza okutshiyeneyo kwezempilakahle, kwezemfundo, ukubhadala izisebenzi zakhe, lokunye, ivela emithelweni. Kodwa akufanelanga kube njalo, ngoba imali kufanele ibuye ngezinye indlela njalo. Ukukhweza leyi mithelo sokubamba abantu abahluphekayo, abazama ukuziphilela ngendlela ezifana lokuthengisa.”

UMnu. Ncube uphinde Wathi ukukhala kwabasakhulayo kuzaqhubeka, ngenxa yemithetho efakwe nguhulumende lonyaka.

“Ngobunengi babo, yibo abangela misebenzi; yibo abangabayanga njalo yibo abathwele nzima ngayo yonke indlela. Basadinga ukuya phambili lokufunda, kanye lokuba lemizi, lemisebenzi ebenelisisa ukuthi bondle kahle abantwababo. Kodwa abakakutholi konke lokhu, njalo abanengi babo abalalo usekelo lokuthi benelise ukuphila bephansi balobu bunzima. Njaloke, yibo abazalimala kakhulu ngokukhwela kwezinto.”

Abasakhulayo abalamabhizimusi okuthenga lokuthengisa, yibo abakhala kakhulu, ngoba intengo yalokhu abakuthengisayo, isikhuphukile, osokwenze ukuthi labo bekhweze intengo yokuthengisa ngayo. Lokhu sokudale ukuthi abantu bengathengi impahla yabo besithi iyadula.

Forum

XS
SM
MD
LG