amalinks wokungena

Breaking News

Ukubhaha Kwenkohlakalo Ekwakhiweni Kwemigwaqo eMalawi Kuphazamisa Intuthuko


Ingatsha ezibona ngezenotho lokulandelwa kwemithetho kweleMalawi sezikhuthaze uhulumende ukuthi alungise okuhluphayo kuhlelo lokuthengwa kwempahla yomphakathi.

Ugwalo lweMalawi Assurance Report on Public Infrastructure Projects olwethulwe ngo2021 luveza ukuthi inkohlakalo ibhahile kuhulumende weMalawi futhi ugatsha lokwakha yilo oluthinteka kakhulu, kubike uChimwemwe Padatha weVOA eseLilongwe

Silapho okulebhakane elixwayisa abatshayeli bezimota ngamagodi agcwele emgwaqweni okwamakhilomitha alikhulu lambili emgwaqweni weMalawi, uM1, ohlanganisa inyakatho, inkabazwe kanye lengizimu yelizwe. Lokhu kuyisibonelo esiqinileyo sesimo yemigwaqo.

Ingcwethi ezihlaziya ezenotho lenhlalakahle kazulu zikhuthaza uhulumende ukuthi avuselela imigwaqo ngokuphangisa uma iMalawi ihlose ukuqinisa ukuthuthukiswa komnotho wayo.

Amagodi lezinye inkinga zomgwaqo ziyingxenye yempilo yansukuzonke emadolobheni. Ngaphandle kokufaka abatshayeli labantu makhaza engozini, ingxaki lezi zingesinye sezikhubeko eziphazamisa ukuthuthuka komnotho welizwe.

"Isimo somgwaqo okwamanje sinyusa izindleko zezimoto, isikhathi sokuhamba, futhi sidala umonakalo emithwalweni," kutsho isakhamuzi seLilongwe uMnu Jack Gama.

Ngenxa yokonakala kwemigwaqo, abatshayeli bathatha amahola amathathu ukusuka eLilongwe besiya eKasungu, okungumango owawuvame ukuthatha amahola amabili.

Ingcwethi kwezenotho njalo engumqondisi wenhlanganiso yeMalawi Economic Justice Network uNkosikazi Bertha Phiri uthi ngempela ukudilika kwemigwaqo sokuphazamise ukukhula komnotho.

Uthe, “Nxa silemigwaqo emihle, umnotho lenhlalakahle kazulu kuzathuthuka ngoba empeleni, imigwaqo ilamandla okuphehla ukuthengiselana, ukuvula imikambo emintsha, lokuhuga abatshali bezimali abatsha.”

Ingatsha ezigqugquzela ukuqhutshwa kwemisebenzi kahulumende ngendlela ecacileyo zikhomba amaphutha ezinhlelweni zokuthengwa kwempahla zomphakathi ezivumela ukufumbathisana, okuvumela amafemu okwakha angafanelanga ukuthi athole amakontilaha amakhulu.

Umqondisi wenhlanganiso yeCentre for Social Accountability and Transparency uMnu Willy Kambwandira uthi, “Silamakontilaha ezinikezwa abantu abangelawo lowodwa umtshina, abangelayo lenkampani eyodwa.

“Sesibone njalo imisebenzi yezinga laphansi ngoba kube lokufumbathisana phakathi kwezikhulu zikahulumende labamakontilaha, okudala ukuthi kube lenhlelo zokwakha ezingelahlonzi.”

Ekhuluma ngokukhonona kwesimo semigwaqo yakuleli, umphathintambo obona ngokuthwalwa kwempahla lemisebenzi yomphakathi, uJacob Hara, usethembise abantu bakweleMalawi ukuthi bazayilungisa ngokutshetsha imigwaqo.

Ngenxa yalokhu, ugatsha olulaula imisebenzi yokwakha olweNational Construction Industry Council of Malawi (NCIC) solwenyuse umlandu walo wokuqondisa inhlelo zokwakha ezikhona.

“Kulezizatho ezinengi ezibangela ukuthikwakhiwe izakhiwo ezingelahlonzi, esinye sazo yinkohlakalo. Ezinye inhlelo zihle zihluleke khona ukuqala. Indlela iproject eyabe ihlelwe ngayo, isivele iyehluleka; ngezinye izikhathi bayehluleka ekuthengeni izinto zokusebenzisa,” kutsho umqondisi weNCIC uMnu Gerald Khonje.

Umlawuli wogatsha lokwakha useqalile ukumisa ama-projects okwakha ephule izivumelwano zamakontilaha eziphathelane lomthetho weNational Construction Industry Act.

Abagadi bezimota bathi kudingeka amanyathelo aphuthumayo ukuze kulungiswe imigwaqo ekhona lokuqinisekisa ukuqaliswa kwezifiso zezwe.

I-Malawi icabanga ukuqala uhlelo lokuthwalwa kwempahla olulenhlangothi ezitshiyeneyo kusiyafika umnyaka ka-2063. Ingxenye yaloluhlelo ebalulekileyo yikuthi kube lemigwaqo emihle exhumanisa indawo ezisemadolobheni lezisemaphandleni.

“Sikholwa ukuthi eminyakeni embalwa ezayo, sizobona ingqubelaphambili, ikakhulu ezinhlelweni ezinkulu ezifana lemigwaqo, engathathi izinyanga nje kumbe umnyaka ukuthi ziqedwe,” kutsho obona ngokwethulwa kwembiko kugatsha lweNational Planning Commission.

“Lokhu kungenxa yokuthi sesibone ukuzimisela okukhulu kuhulumende, amankampani azimeleyo kanye labasebenzisana labo kwezentuthuko.”

Umbiko weWorld Bank Transport Infrastructure Sector Assessment Programme owethulwe ngo2023 ukhomba ukuthi iMalawi idinga i-1.5 trillion kwacha, okuyimali elingana leUS$8.6 million eyokuqhuba inhlelo zokulungisisa imigwaqo ngomnyaka ka2025 ukuze kuphehlwe ukukhula komnotho.

please wait

No media source currently available

0:00 0:07:15 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG