amalinks wokungena

Breaking News

Lokhe Emalutshwana Amanzi Emadamu Anathisa uBulawayo


Bulawayo water
Bulawayo water

Ikhansili yakoBulawayo ibika ukuba kusukela ngesikhathi izulu liqala ukuna amanzi asengene emadamu aseyisilinganiso sokungaba kuphose kufike okuthathu ekhulwini(2.7%) kuphela.

Isilinganiso samanzi asemadamu siqhubeka siphansi ngakhoke umanisiphala uthi uzaqhubekela phambili esabela izakhamizi amanzi ngesikhathi esihleliweyo.

Ikhansili yakoBulawayo ithi laloba izulu lisina ngalezi nsuku koBulawayo, amadamu anathisa leli dolobho ngase Matabeleland South kungakho abantu kumele bakhangelele izulu elina eSigodini leInsiza.

Uzulu ucetshiswa ukuthi aqhubekele phambili esebenzisa ngonanzelelo amanzi ngoba asemadamu wonke alokhe ephansi kakhulu.

Unkosikasi Nesisa Mofu isikhulumeli sekhansili yakoBulawayo uthi sekungene isilinganiso samanzi esincane kakhulu emadamini.

“Esikunanzelelayo kusukisela kuqala izulu esingathi sekule 2 weeks amanzi asengenile yi 2.7% e dam capacity. Lokhu kutsho ukuthi i percentage yethu sikhwelile from 21% siqala i rainy season sesiike ku 24.2%. Okunye esikunanzelelayo khathesi yikuthi amadamu ethu aletha amanzi koBulawayo mathathu out of i total yangu 6. Lokhu kwenziwa yikuthi amanzi asemadamu amathathu lawa amanye abeseyehle kakhulu.”

Uqhubekela phambili unkosikazi Mpofu esithi okwakhathesi uzulu uzaqhubekela phambili ephiwa amanzi ngezikhathi ezithile.

“Okwakhathesi siyabe silokhe sikhangela sinanzelela ukuthi amanzi kumadamu lawa amathathu angina njani, ukuthi singayenelisa yini ukuthi siwabisele back on stream. Siyabonga ukuthi izulu liyana kodwa okwakhathesi ngeke sakhuluma ukuthi siyaphakamisa i water shedding ngoba amadamu elokhe ephansi especially lawa a decommissioned yiwo ezaye ukuthi sibone ukuthi sihamba njani kodwa sizabe silokhe sibekezela.”

Umnunzana Joseph Nkomazana wenhlanganiso ye Bulawayo Progressive Residents Association (BPRA) uthi uhhlelo lukahulumende lweGwayi ngabe luyaphutsha masinya.

“Sibona engani i Gwayi Shangani Dam Project elungiswa nguhulumende izanceda abantu bakoBulawayo. Sithemba ukuthi izaphumela ngoba kuyi project esilesikhathi yaqala, ngakho kumele iphele masinya. Indaba yamanzi njengobo izulu selisina kulezi insuku isingcono ngoba sesikhongozela amanzi lamalayini ezibholaneni asengcono.”

Umnumzana Ambrose Sibindi isakhamuzi sakoBulawayo uthi kumele kwenziwe amanye amaqhinga okuvuna amanzi ikakhulu emadolobheni.

“Amanzi esiwathola lapha okokuthi nxa singawanqanda esikuthi yi water harvesting abonwe ukuthi ayafuqwa aye endaweni ethile. Khathesi kuzulu eselinile sesithole amanzi asengahlala iminyaka ethile.Uhlupho lwethu yikuthi amadamu ethu ahlala ku side eyodwa sokufane kube lemizamo yokuthi kube lamadamu ku Western side ukwenzela ukuthi nxa izulu lingana ku side ethile abantu bathole amanzi”

Umsebenzi wokudonsa amanzi emadamini amathathu akoBulawayo uselesikhathi umisiwe ngoba eselamanzi amalutshwane kakhulu. Amadamu lawa ngathi iLower Ncema, uMzingwane lo Upper Ncema. Umanisiphala wakoBulawayo uthi okuzalamula yikuba la amadamu womathathu avaliweyo engathola amanzi eneleyo.

Ngenyanga edluleyo umsekeli womqondisi okhangele ukwakhiwa kwedamu le Gwayi Shangani Dam uManjinela Lucio Chayeruka wazisa intathelizindaba ukuthi ukusilela kwemali kubisela emuva ukwakhiwa kwedamu. Wathi njalo selokhe idamu laqala ukwakhiwa uhulumende wakhipha imali eyisilinganiso samatshumi phose amane ekhulwini I 39% phakathi kwezigidi ezedlula ikhulu zamadola eMelika- US$121 million efunekayo ukuthi idamu liphele.

Udaba lodubo lwamanzi koBulawayo siluphiwa nguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:42 0:00
XS
SM
MD
LG