amalinks wokungena

Breaking News

Ezinye Izikolo Sezihlawulisa Abazali Indleko Yezifundo Zekhefu.


School Children
School Children

Kulezikolo eseziqale ukuhlawulisa abazali inkulungwane ezilitshumi zamadola i-RTGS $10,000 kumbe amadola alikhulu eMelika i-US$100 ukuthi abafundi baqhubeke ngezifundo okwamaviki amabili izikolo zivaliwe ukuze benelise ukuthinta indawo ezisalele emuva ezifundweni lezo.

Kodwa abazali bakhala ngokuthi indleko okumele bazibhadale sezisisiba zinengi kakhulu ngoba bekhangelelwe ukubhadalela ithemu lesibili ekupheleni kwenyanga.

Ubhubhane lweCovid 19, solwenze indlela zokufunda zabanzima ebantwaneni inengi sebencediswa yikuthi babhadalele ngaphandle kwesikolo ezinye izifundo.

UNkosikazi Sheena Ngulube ongumzali uthi izikolo sezithatha ithuba lokwenza imali ngalezi zikhathi zobunzima.

“Ngibona engani abantu bezikolo sebethatha iadvantage ukuthi umumo unjani khathesi.Ngoba kunje abazali abazenge bahlale ama meeting kubonwe ukuthi kungenziwa njani, kodwa khathesi isikolo yiso esihle siphushe sithi ngcono kwenziwe lokhu lalokhu so ngibona engani khathesi izikolo sezithatha iadvantage yabazali ukuthi zibezisenza imali yebo kambe asali ukuthi abantwana bengaba semuva kodwa bekungaba nani ukuthi kube lemihlangano ukuthi lathi abazali sikhona sikhiphe imbono yethu ukuthi sikwanisa engaka.”

Omunye njalo umzali uNkosikazi Sibonile Nyoni uveze ukudana ngezimali esezibizwa yizikolo.

“Kuyangizwisa ubuhlungu kakhulu njengomzali ukuthi kambe izikolo nxa zizademand imali engange US$100 for 2 weeks zeholiday, ukuthi bathi ivele ngaphi.Ngama extra lessons e2weeks atshintsha yini amaresults Abantwana bavele ba affected ngesimo ebesiphakathi kwaso sonke sisibonile siyasazi njalo njengabazali imali ezinjalo asiziholi kumbe othengisayo bangaki abazali abazayikwanisa imali enjalo.”

Umnunzana Prince Sikhosana umzali olomntwana ofunda ehlala esikolo uthi lanxa ezwisisa ukuthi izifundi kumele zincediswe imali edingakalayo inengi kakhulu.

“Abantwana okweqiniso balahlekelwe yisikhathi esinengi sokufunda emnyakeni lo odlulileyo ngoba akuzange kufundwe lutho.Lelilinyathelo elihle ukuthi abantwana bafunde ngesikhathi sekhefu ukuthi angani bayazama ukuthi bengalahlekelwa yisikhathi kumbe bangezelele kulokhu asebekufundile.Uhlupho nje kuphela yikuthi ezikhwameni zethu yikho okusilela khona, nxa bengathi RTGS10,000 khona kuyabe kulefees eyabivele ilandela mhlaka 28 ngoba siyinto esindayo kakhulu kithi abazali ngoba asiyiholi leyo mali. Kuzacina kudala ukuthi abantu bengasabhadali imfanelo yamhlaka 28.”

Inhlanganiso emele ababalisi abasebenzela emaphandleni eye Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe ithi ikhathazekile ngomumo okhona ezikolo ngoba abafundi bengafundi ngesikhathi esifanayo akula mizamo evela kuhulumende. Iqhubekele phambili isithi uhulumende uzathola ithuba elaneleyo olokuxoxisana lababalisi ngesikhathi sekhefu. Uma uhulumende engehluleka ukukhulumisana lababalisi izikolo aziyikuvulwa mhlaka 28 Nhlangula.

Bachaze ukuba imizamo efakwa ngabazali le engekho emthethweni eyokubhadala ababalisi imali zokubakhuthaza ngeke zibathuthukise njalo abazali kabala mlandu wokuhlawula ababalisi. Ngalokhu inhlanganiso leyi ibuza uzulu ukuba izikolo ziqhubeke zivulwa loba abafundi bengafundi loba izikolo zingavulwa uma uhulumende engalungisanga umumo wezemfundo.

Isikhulumi sogatsha lwezemfundo umnumzana Taungana Ndoro unqondise imbuzo kumsekeli wakhe umnumzana Patrick Zumbo owenqabe ukuthatshwa ilizwi kodwa uchaze ukuba izifundo ezenziwa ngekhefu azalelwa kodwa kulendlela ezifakiweyo okumele zithathwe yizikolo.

Uchaze ukuba kufanele izikolo zicele kugatsha lwezemfundo kuqala, zifake njalo lemhlawulo abayikhangeleleyo kubazali. Ngemva kwalokhu uhulumende sezahlolisisa ukuba imbhadalo le iyahambelana lamalanga abafundi abazawahamba esikolo ukuze iphe imvumo kuzikolo. Uchasise ukuba abazali kufanele babe lesiqiniseko sokuba izikolo zicelile na kuhulumende bengakaze babhadale indleko zesikolo ngesikhathi abafundi befunda ngekhefu.

Kulezikolo eseziqale ukuhlawulisa abazali inkulungwane ezilitshumi zamadola i-RTGS $10000 kumbe amadola alikhulu eMelika i-US$100 ukuthi baqhubeke befunda okwamaviki amabili izikolo zivaliwe ukuze benelise ukuthinta indawo ezisalele emuva ezifundweni. Kodwa abazali bakhala ngokuthi indleko okumele bazibhadale sezisisiba zinengi kakhulu ngoba bekhangelelwe ukubhadalela ithemu lesibili ekupheleni kwenyanga.

Ubhubhane lweCovid solwenze indlela zokufunda zabanzima ebantwaneni inengi sebencediswa yikuthi babhadalele ngaphandle kwesikolo ezinye izifundo.

Unkosikazi Sheena Ngulube ongumzali uthi izikolo sezithatha ithuba lokwenza imali ngalezi zikhathi zobunzima.

“Ngibona engani abantu bezikolo sebethatha iadvantage ukuthi umumo unjani khathesi.Ngoba kunje abazali abazenge bahlale ama meeting kubonwe ukuthi kungenziwa njani, kodwa khathesi isikolo yiso esihle siphushe sithi ngcono kwenziwe lokhu lalokhu so ngibona engani khathesi izikolo sezithatha iadvantage yabazali ukuthi zibezisenza imali yebo kambe asali ukuthi abantwana bengaba semuva kodwa bekungaba nani ukuthi kube lemihlangano ukuthi lathi abazali sikhona sikhiphe imbono yethu ukuthi sikwanisa engaka.”

Omunye njalo umzali uNkosikazi Sibonile Nyoni uveze ukudana ngezimali esezibizwa yizikolo.

“Kuyangizwisa ubuhlungu kakhulu njengomzali ukuthi kambe izikolo nxa zizademand imali engange 100US for 2 weeks zeholiday, ukuthi bathi ivele ngaphi.Ngama extra lessons e2weeks atshintsha yini amaresults Abantwana bavele ba affected ngesimo ebesiphakathi kwaso sonke sisibonile siyasazi njalo njengabazali imali ezinjalo asiziholi kumbe othengisayo bangaki abazali abazayikwanisa imali enjalo.”

Umnunzana Prince Sikhosana umzali olomntwana ofunda ehlala esikolo uthi lanxa ezwisisa ukuthi izifundi kumele zincediswe imali edingakalayo inengi kakhulu.

“Abantwana okweqiniso balahlekelwe yisikhathi esinengi sokufunda emnyakeni lo odlulileyo ngoba akuzange kufundwe lutho.Lelilinyathelo elihle ukuthi abantwana bafunde ngesikhathi sekhefu ukuthi angani bayazama ukuthi bengalahlekelwa yisikhathi kumbe bangezelele kulokhu asebekufundile.Uhlupho nje kuphela yikuthi ezikhwameni zethu yikho okusilela khona, nxa bengathi 10,000RTGS khona kuyabe kulefees eyabivele ilandela mhlaka 28 ngoba siyinto esindayo kakhulu kithi abazali ngoba asiyiholi leyo mali. Kuzacina kudala ukuthi abantu bengasabhadali imfanelo yamhlaka 28.”

Inhlanganiso emele ababalisi abasebenzela emaphandleni eye Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe ithi ikhathazekile ngomumo okhona ezikolo ngoba abafundi bengafundi ngesikhathi esifanayo akula mizamo evela kuhulumende. Iqhubekele phambili isithi uhulumende uzathola ithuba elaneleyo olokuxoxisana lababalisi ngesikhathi sekhefu. Uma uhulumende engehluleka ukukhulumisana lababalisi izikolo aziyikuvulwa mhlaka 28 Nhlangula.

Bachaze ukuba imizamo efakwa ngabazali le engekho emthethweni eyokubhadala ababalisi imali zokubakhuthaza ngeke zibathuthukise njalo abazali kabala mlandu wokuhlawula ababalisi. Ngalokhu inhlanganiso leyi ibuza uzulu ukuba izikolo ziqhubeke zivulwa loba abafundi bengafundi loba izikolo zingavulwa uma uhulumende engalungisanga umumo wezemfundo.

Isikhulumi sogatsha lwezemfundo umnumzana Taungana Ndoro unqondise imbuzo kumsekeli wakhe umnumzana Patrick Zumbo owenqabe ukuthatshwa ilizwi kodwa uchaze ukuba izifundo ezenziwa ngekhefu azalelwa kodwa kulendlela ezifakiweyo okumele zithathwe yizikolo.

Uchaze ukuba kufanele izikolo zicele kugatsha lwezemfundo kuqala, zifake njalo lemhlawulo abayikhangeleleyo kubazali. Ngemva kwalokhu uhulumende sezahlolisisa ukuba imbhadalo le iyahambelana lamalanga abafundi abazawahamba esikolo ukuze iphe imvumo kuzikolo. Uchasise ukuba abazali kufanele babe lesiqiniseko sokuba izikolo zicelile na kuhulumende bengakaze babhadale indleko zesikolo ngesikhathi abafundi befunda ngekhefu.

Udaba lwendleko zezifundo zekhefu siluphiwa nguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:41 0:00
XS
SM
MD
LG