amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi zeHwange Zikhala Ngokuswela Uncedo Kwezempilakahle


Florence Mnkandla
Florence Mnkandla

Izakhamizi zeKachechete esigabeni seHwange zikhala ngokuhlaselwa yimikhuhlane egoqela eyemvukuzane, eyengqondo,inyawo, izithuthwane leminye engalapheki lula, zisithi akulamithi lemitshina eqondileyo ezibhedlela zikahulumende.

Omunye wabakhala ngohlupho lolu nguMnumzana Mandlenkosi Mudenda oyisakhamuzi esigabeni seChisuma, othi amakilinika emaphandleni kawalamithi, njalo lentengo yokuzelaphisa ezibhedlela ezizimeleyo ilukhuni.

“Imikhuhlane enjengabo BP, otshukela, amehlo amaqolo, amadolo, izithuthwane leyengqondo iyasihlupha emakhaya kodwa asitholi ukwelatshwa okweneleyo ukuthi sisizakale njalo lezibhedlela ezinkulu kuyadula ukuthi sigade siyethola usizo.” kutsho uMnu Mudenda.

Omunye wabaphathekileyoemzimbeni, nguMnumzana Philip Ncube oleminyaka engamatshumi ayisitshiyagalombili lengxenye-82 othi uphila nzima.

UMnu. Phillip Ncube
UMnu. Phillip Ncube

“Ngibulawa zinyawo, amadolo,isisu, iqolo, ikhanda khathesi lamehlo kasaboni ngingumuntu nje otshona ehlezi njalo lendlala ikhulile kithi lapha.”

Omunye njalo ongaphilanga nguNkosikazi Florence Mnkandla oleminyaka yokuzalwa edlula kancane amatshumi ayisificaminwemibili - 83 owesigabeni seHlanganani, eSidobe.

“Ngaqala ngingusobhuku, kodwa ngokugula amadolo la kangisahambi ngitsho sengaze nganika umntanami isikhundla.”

UNcube uthi loba besiya emtholampilo, bafika bedluliselwe phambili ukuyahlolwa, kuhluphe-ke imali yokubhadala ezibhedlela.

“Ezibhedlela bafuna imali. Ukuthi akubone udokotela kufuna imali lemitshina yakhona kayenelanga bethi hamba e Richard Morris, lakho ukuthi ugade usiyafika khonale edolobheni lemali kayikho,” kutsho uNcube.

“Siphakathi kohlupho ukuthi aluba uhulumende uyangenela ukubona ukuthi abantu bethwele nzima emakhaya ayakhe izibhedlela, kube labodokotela kanye lemithi, sibuye njalo selatshwe kungelambhadalo.”

Isikhalazo sakhe sigcizelwelwa njalo ngukhansila weKachechete, uMnumzana Givemeagain Moyo, othi banengi abaphathekileyo emakhaya, kodwa ngesimo semali bacina bedlula emhlabeni besemakhaya abo.

“Njenge cancer yona umuntu uhle ahlale azidele ngoba ekwazi ukuthi kayelapheki, kodwa ngabe ubethola imali ubengayenza I chemotheraphy. Abanye yisigoga esezihlezi ngenxa ye stroke.”

UMoyo uthi isabelo phose sonke seMatabeleland North silabantu abalemikhuhlane efane lebalisiwe, ngakho kuyadingeka ukuba uhulumende ahlenge uzulu ngokubelaphisa.

Inkulumo yakhe isekelwa luphenyo lweZimbabwe Vulnerability Assessment emaphandleni akulesi sabelo olufakaza ngohlupho lwemikhuhlane kulindawo.

Ngokomzekeliso, bathi inani labantu abangamatshumi amathathu lesithupha-36 percent baphila legcikwane leHIV, kwande njalo imikhuhlane yetshukela, eye-high blood pressure, izithuthwane, eyezinso, ufuba, izinyawo leminye.

Imizamo yokuxhumana lesikhulumeli sogatsha lwezempilakahle uMnumzana Donald Mujiri yehlule ngoba ebengaphenduli imibuzo ayithunyelwe ngumsakazo lo, kodwa ohola isabelo lesi uMnumzana Richard Moyo uthi sekwasungulwa ukwakhiwa kwesibhedlela esizamela izakhamizi zonke zesabelo lesi eLupane esizahlonyiswa ngemitshina yalezinsuku.

Forum

XS
SM
MD
LG