amalinks wokungena

Breaking News

Inyamazana Zendle Zithwalise Nzima Abantu eHwange


FILE — Indlovu ezihlala eHwange National Park, Zimbabwe (AP Photo, File)
FILE — Indlovu ezihlala eHwange National Park, Zimbabwe (AP Photo, File)

Izakhamizi zeHwange Zifuna Uhulumende Aqede Uhlupho Lokufuthelana Phakathi Kwabantu Lenyamazana:Izakhamizi zeHwange leVictoria Falls zithi zifuna uhulumende akhangelisise udaba lokufuthelana phakathi kwabantu lenyamazana zendle, ikakhulu lwalabo abavelelwe zingozi eziphathelane lezendle.

Lokhu kuvezwe kunsukwana ezedluleyo emhlanganweni lapho obekuthe gwaqa iziphathamandla zedale lephalamende ezibona ngezemvelo, kanye lezihlolisisa ngezokuthula elizweni.

Injongo yalelidale ibingeyokuxoxisana lezakhamizi, zibeka imibono ngomthetho omutsha we Parks and Wildlife Bill, owethulwa ngenyanga kaMabasa, wona osalinde ukupasiswa nguMongameli Emmerson Mnangagwa nxa bonke abafisa ukuphatheka sebethule imibono yabo.

Omele idale lephalamende, esigabeni seHwange West Constituency, uMnumzana Vusumuzi Moyo, uchasisa isisusa sokuguqula lumthetho ka1975.

“Kunengi osekwenzakele kuzekuzefika namhlanje,”kutsho uMoyo.

Sesike saba lama resettlement, kwatholakala okwenjiwayo phansi, ama minerals, konke kulapho okugcinakala khona inyamazana.”

Kodwa okumqoka kuzakhamizi, yikuba lumthetho uphe abantu amandla okunakekela ezemvelo, qede zibuye zithole inzuzo, kutsho ukhansila weKachechethe, uMnu. Mkhothokatshaka Moyo.

Uthi izakhamizi kazilali ngezilwane lempisi ezizingela ezibayeni, ngitsho lasemasimini sebakhitswa zindlovu, indwangu kanye lenyathi.

“Sicela ke thina abantu abahlala lenyamazana, siphiwe indawo zokuzisiza ama-livelihood projects ngoba sesadlelwa izifuyo, saphuma emasimini, kodwa sifuna libuyele emuva ngoba ngiyazi lizathi umthetho lo usebenza usiya phambili, kodwa asikhangeleni ukuthi emuva vele konakele.”

Omunye wamakhosikazi ozethule ngokuthi nguMaSiwela eVictoria Falls, yena ukhala ngodlame lwendwangu. Uthi umakhelwane wakhe yaphosa yamephula unyawo, imlwisela impumphu kunyangana ezedlulayo.

“Wahlala six months etshitsha eclinic ngenxa yendwangu. So, cebo bani, ngoba lathi asilawo amacebo. Thina sithe qalani nge fence etshayayo, libuye futhi lithuthe indwangu lezi ziyengakocingo.”

UNkosikazi Sikhanyiso Moyo ongu proportional representation councel eChisuma, laye uthi sebethwele ngendwangu.

“Siyalima izingadi, ziyabhidliza. Ngitsho lasemakhaya asiselankukhu, akulambuzi ngenxa yendwangu. Indlovu lazo ngesikhathi sazo sezivulondlela emasimini, sesize sivuna lesikhathi singalafiki.”

UNkosikazi eNeles Moyo laye obekuliphalamende, esikolo seMosi Oa Tunya High School, wethule ukukhathazeka ngezendle.

“Indwangu lingavele lifake inhlanyelo phansi, sokumele lithuthe liyemasimini kuze kuyevunwa. Ekhaya lakho ungasuka zibamba inkukhu, amazinyane ziyadla.”

Abanye njalo bathi lanxa kulokufuthelana lokhu, iziqa ezinengi ze bill le kazikubeki kucace ukuba imonakalo yonke le izalungiswa njani.

Bathi akuqale kukhangelwe emuva, anduba kulungiswe okuzayo, njalo ibill le kufuze iyame kakhulu emcijweni yokwenqabela izingozi zemfa, ukulimala, ukudlelwa kanye lokunye okudalwa zinyamazana lezi ezifohlela emizini yabantu ngesimo sendlala lokusweleka kwamanzi endle.

Ababona ngezombukiso, i-tourism, bakhuthaze uhulumende akuba akope indlela ele Botswana elinakekela ngayo inyamazana.

Babuye njalo bacela ukuba iphalamende ivumele eminye imibono ithunyelwe ngokulotshwa phansi.

Forum

XS
SM
MD
LG