amalinks wokungena

Breaking News

IHigh Court Ithi Udaba Lokugejwa Kwamathambo Ababulawa yiGukurahundi Luzathoniswa Ngeviki Ezayo


FILE: Amanye amangcwaba agejwa eCross Dete eMatabeleland North kungakahlolisiswa udaba lweGukurahundi.
FILE: Amanye amangcwaba agejwa eCross Dete eMatabeleland North kungakahlolisiswa udaba lweGukurahundi.

Soluzalahlafunwa ngumthethwandaba ngeviki ezayo udaba lwenhlanganiso ezitshiyeneyo labantu abazimeleyo abazama ukuvimba uhulumende, iMatabeleland Collective, uhlangothi lwamasiko lezinye ukuthi kungagejwa amathambo ababulawa yiGukurahundi kusukela ngomnyaka ka1983 kusiyafika ku1987.

Ibhetshu Likazulu, ibandla leZapu, uMnu. Charles Thomas labanye bathi bafuna kuvinjwe njalo uJenni Williams labanye bakhe abakunhlanganiso yeMatabeleland Collective, uMongameli Emmerson Mnangagwa, iNational Peace and Reconcilliation Commission lezinye inhlangothi zikahulumende ezifisa ukuqhuba uhlelo lokugebha amathambo abantu lokunika abafelwa yizihlobo ingwalo zama birth certificates.

Umahluli wedale leHigh Court, uJustice Martin Makonese, utshele inkantolo ukuthi udaba lolu luzaqhubekela phambili ngoLwesine ngeviki ezayo kulandela ukucela kwamagqwetha kaMnagangwa lamanye athe kawatholanga isikhathi sokuhlolisisa udaba lolu.

UMnu. Nqobani Sithole, igqwetha elimele inhlanganiso yeIbhetshu Likazulu, uthi bavumelene ukuthi ludluliselwe phambili udaba lolu.

“Umongameli lo-minister bathe bathole amaphepha izolo. Igqwetha labo yilo elikhulume lokhu. So, bebengakatholi ithuba lokuthi bahlale phansi bahlaziye ukuthi baphendule njani. Nxa sikukhangelisisa kumqoka ngoba le yindaba eqakathekileyo esizweni seZimbabwe. Ngakho-ke sesivumelene ukuthi next Thusrday indaba izangena ihlaziywe.”

UMnu. Mbuso Fuzwayo, umqondisi wenhlanganiso yeIbhetshu Likazulu, uthi bafuna luphathwe ngemfanelo udaba lombhuqazwe weGukurahundi.

“Njengoba esetholile wathi ucela ithuba sizalinda kodwa okuqakathekileyo yikuthi siyakholwa ukuthi abantu kufuze babekwe ngendlela eyiyo okuyikho ebesikukhankasela. Okuyinkinga khathesi yikuthi sibona abangani yibo abalezandla ezigcwele igazi sebegijima phambili, labo abayibo abafelwa betshiywa evuma. Sesibona lalabo esingakwaziyo ukuthi injongo yabo ngeyani beyibo begijima phambili, induna azibonakali kodwa owabulala abantu lomngane wakhe bephambili. So, sikhangelele ukuthi ngaleso sizatho asingeke sikuvumele, kodwa ukuthi abantu babekwe kutsha sivumelana lakho kodwa kusenziwa ngendlela eyiyo.”

UMnu. Nhlanhla Mkwananzi, isakhamuzi sakoBulawayo, uthi akumelanga ukuba uhulumende abe nguye okhokhela uhlelo lolu.

“Akwenzi ukuthi uPresident akhokhele esiyangcwaba abantu elesandla ekubulaweni kwabantu, kakame ngalokhu. Abantu abayibo abahlukuluzwayo kakube yibo abatshoyo ukuthi bafuna kwenziwe njani. Okwakhathesi akulamuntu oxolisayo othatha umlandu ngakho kame eceleni.”

UMnu. Makheli Thamsanqa, omele inhlanganiso yaMaNdebele kaMzilikazi, uthi imizamo leyi ingamadlwane ngoba kabakhulumisananga lozulu owalahlekelwa yizihlobo.

“Thina simi lezinye inhlanganiso zakithi sisithi akungeke kwenziwe lokhu kungazange kwenziwe uhlelo oluqondakalayo, olubambisana labantu bakithi hatshi lokhu okwenzakalayo sithi ngamadlwane lawa.”

Owaphepha kumbhuqazwe weGukurahundi, uMnu. Charles Thomas, uthi bacatsha ngamaphepha kodwa bebevele bejonge ukuqala ukungcwaba abantu kuyonale iviki.

“Thina abanye silokhe silamanxeba. Kusizwisa ukubuhlungu kakhulu nxa bexoxa ngeGukurahundi. Kakube yinto ekhulunywa ilungiswe. Kungani bona besithi bona abajahanga kodwa thina sitshilo ukuthi ku-urgent ngoba abanye bethu lokhe sigula. Osekunzima kibo kuyini njengoba bona bebevele behlele ukuqalisa kuyonale iviki. So, kabatsho ukuthi kuyini abavele befuna ukukwenza angiboni ukuthi lokhu sekungathatha isikhathi.”

UNkosikazi Williams uthi okwamanje baqhubekela phambili ngonhlelo lolu oluzaqala eMatobo esabelweni seMatabeleland South duzane leBhalagwe okwajikelwa abantu abanengi emgodini ngababebulala abantu, ikakhulu ababesekela ibanda leZapu elalikhokhelwa ngesikhathi leso nguJoshua Nkomo.

Uhulumende wayesithi udinga abahlamuki, owayesithi bathwalise nzima izakhamizi labanye abakubandla leZanu PF. IZapu yaphika yemba phansi isithi kayisekeli abahlamuki.

XS
SM
MD
LG