amalinks wokungena

Breaking News

Bayakhala Bathi Impilo Kayisafani AbeZimbabwe Abasebenza Ikumemezela Emabhasini 


Botswana-Zimbabwe buses
Botswana-Zimbabwe buses

Bayakhala abeZimbabwe abasebenza ukumemezela amabhasi ahambela ekhaya esilindweni esiseGaborone, besithi ibhizimusi selehle okumangalisayo. Bathi inani lezihambi liphansi kakhulu kuthi njalo abadabuka eZimbabwe abahlala kwele Botswana abasathumeli njengenhlalayenza impahla enengi ekhaya.

Isilindo samabhasi eGaborone sasivame ukuphithizela abantu begada besiya ekhaya kumbe besiyaphathisa impahla etshiyeneyo.

Abacendisa ukudinga izihambi ababizwa ngokuthi ngowindi bathi akusenjalo, ibhizimusi isiyehle okwamagama.

UMnunzana James Moyo uthi umcabango wokubuyela ekhaya uyamfikela ngoba sekunzima ngitsho lokuphuma lemali engangamapula alitshumi lanhlanu - P50 ngelanga.

Abamemezela amabhasi bathi babesenelisa ukuthola imali ephakathi kwamapula angamakhulu amahlanu - P500 kusiya kunkulungwane - P1,000 ngelanga elihle lebhizimusi.

“Ibhizimusi ayisekho. Abantu abasahambi njengakudala. Uthola amabhasi emanengi khonapha esehluleka ukusuka ngenxa yokuthi akulabantu.”

UMoyo uqhubeke esithi sekunzima ukuthi beqhube ibhizimusi labo lokumemezela emabhasini ngoba labeBotswana sebeyithatha leyo misebenzi.

“Abalapha labo sebedinga imali ngendlela zonke. Ungakhangela khonapha sekugcwele bona kungafani lakudala. Ekhaya sekugcono.”

Omunye osebenza loMoyo, uMnunzana Dereck Sibanda laye uthi akuselabhizimusi. Uthi abantu sebebona kungcono ukuthumela imali ekhaya ukuthi izihlobo zithenge impahla khona.

“Kuqala wawuthola ukuthi amabhasi afika ayisithupha ayaphuma, manje khathesi akuselalutho. Abantu bayaphathisa kodwa akufani lakuqala. Sebethumela imali ngoba imphahla isidula kweleBotswana.”

Kodwa uthi noma kungawoma njani kwele Botswana kakacabangi ngokuthi aphindele ekhaya.

“Thina sesijayele ukuthi siphila lapha, siphanda lapha. Mina sekungaba nzima ukuthi ngisuke lapha ngithi ngiyaqala impilo ekhaya. Abasekhaya bangcono ngoba kukhona abakwenzayo ukuthi baziphilise khonale.”

UTendai Mafungaidze, osebenza kucele lamabhasi ahambela eHarare, laye ukhala ngodaba olufanayo.

“Khathesi sekunzima. Ukuthi uyenze ngitsho le P200 ngelanga akusabonakali.”

Amathuba emisebenzi kwele Botswana aqhubeka encipha kwabokuza, ngesikhathi izizalwane zakulelolizwe lazo sezingasakhethi noma yiwuphi umsebenzi.

Inombolo zabeZimbabwe abangena eBotswana, liqhubeka lisehla, okutsho ukuthi kuyakusoma kulabo abakubhizimusi yezimota ezithwala uzulu.

Ugwalo olukhitshwe yihofisi kahulumende eye Statistics Botswana, lutshengisa ukuthi inani labangena bevela eZimbabwe ikakhulu besebenzisa umngcele we Ramokgwebana, selehle kakhulu.

IBotswana yiyo ekade kulilizwe lesibili ebelisamukela izethekeli ezivela eZimbabwe, kodwa inhlanganiso ebona ngokungena lokuphuma kwabantu emazweni, eye International Organisation for Migration ithi inengi seliphuma kakhulu lisiya kwele South Africa, kube sekulandela eleZambia.

Forum

XS
SM
MD
LG