amalinks wokungena

Breaking News

Bayakhala Abafundi Ngenhlanganiso Zabo Abathi Sezingene Kakhulu Kwezombusazwe


University of Zimbabwe
University of Zimbabwe

Abasakhulayo abafunda ezikolo zemfundo yaphezulu bathi kaziqhubi kahle umsebenzi inhlanganiso ezibameleyo. Bathi inhlanganiso zabo seziqakathekisa ezombusazwe hatshi inswelo zabo.

lzifundi zeMidlands State University, Lupane State University, University of Zimbabwe lamanye amakolitshi emfundo yaphezulu zikhala zwi linye ngeZimbabwe National Students' Union (ZINASU) leZimbabwe Congress of Students Union (ZICOSU).

Zithi kaziselancedo inhlanganiso lezi esezisetshenziswa ngabezombusazwe ekuqhubeni inhlelo zabo. Zithi loba lokhu kwakusenzakala eleZimbabwe lingakatholi uzibuse, kwephula inhliziyo okwenzakala kulez'insuku.

Omunye wabalombono lo nguPrecious Mabutho ofunda ekolitshini leAfrica University.

“Mina angikholwa ukuthi lezi nhlanganiso zifunaukusinceda ngoba sibona iziphathamandlazakhona zingena imihlangano labaphathibezikolo, kodwa kungela ngitsho lokuphumakhonapho, kungenani lokuthi indubo zethubayabe bezazi. Kukhanya bavalwa imilomokhonangale. Kodwa iqiniso yikuthi sithwele nzimanjengezifundi.”

UTsepang Nare, olwela ilungelo labakhubazekileyo njalo ofunda eMidlands State University, uyakusekela lokhu. Wengeze esithi inhlanganiso lezi zehlululeka ukulwela ilungelo labakhubazekileyo.

“Nxa sikhangele abakhubazekileyo, kasibonibemelwa ngokugcweleyo ngoba indingeko zabokazigcwalisiswi. Sibona besehluleka ukungenaendaweni ezifana lezambuzi, kanye lalaphookulalwa emaUniversity, ngoba indlela lezi ndawoezakhiwa ngazo, zasisenzelwa laboabangakhubazekanga. Lokhu yikho esifunakukhangelisiswe, njalo kulungiswe ukuze sithiinhlanganiso ezimela izifundi, lathi ziyasimela.”

USibongile Masuku ofunda eUniversity of Zimbabwe uthi akala themba ngitsho lakancane ukuthi abakhokhela inhlanganiso ezimela ilungelo lezifundi bengaguqula isimo esibi ababhekane laso emakolitshini okugoqela imali yezifundo ephezulu.

“Imali esizihlawulayo ukuze sifunde zilokhuzikhwela. Izindlu zokuhlala zilutshwane kakhuluukuze ziphathise izifundi zonke. Ngesinyeisikhathi, ababalisi bethu bayasincindezelaokwamagama, kodwa loba singayisa lezizikhalazo kubaphathi, kaziyi ndawo. Pho singathizisincedani inhlanganiso lezi uma zisehlulekaukwenza umsebenzi wazo? Kuyafana lokuthisisodwa.”

Kodwa omele inhlanganiso yeZINASU, uComfort Mpofu uthi bahitshwa ngabakhokheli bezikolo zabo, ukumela ilungelo lezifundi.

"Siyazama sibili kodwa kulabantu abasemahofisini aphezulu avimba intuthuko yethu. Njengomzekeliso, kungenani lokuthi inkantolo zagweba ukuthi iUniversity of Zimbabwe ingakhwezi imali zokufunda, yakhweza kunjalo. Silwisana labantu abakhulu."

Sizame njalo ukuxoxa labaziphetheyo kunhlanganiso yeZICOSU, kodwa bebengabambeki kubomakhalekhukhwini babo.

Omunye wabamele izifundi kuStudent Representative Council eNational University of Science and Technology, ongathandanga ukwaziwa ngegama, uthi bayazama ngazo zonke indlela ukuthi izifundi xiphile impilo engcono.

“Kukhona okunengi okuhluphayo, kodwasiyazama sibili ukuthi indubo esihlangana lazonjengabafundi, zilungiswe. Yikuthi akukho lulaukutshintsha ezinye indlela esiphathwa ngazoyizikolo zethu, kodwa ithuba lonke esilitholayoelokukhonona phezu kwempilo zezifundi, siyalisebenzisa. Kungasinceda uma izifundizingaphathisana lathi ukuthi amazwi ethuazwakale, hatshi ukusichotoza kuphela.”

Sehlulekile ukuxhumana logatsha lukahulumende oluphethe amakolitshi emfundo yaphezulu ukuze sizwe imibono yabo ngodaba lolu. Ugatsha lolu luhlala luthembisa uzulu ukuba kaluthathi cele kunhlanganiso zezifundi. Ocubungula indaba zabasakhulayo njalo efundisa ekolitshini leNational University of Science and Technology, uMnu. Methuseli Moyo, uthi inhlanganiso ezimela izifundi kufanele zitshiyane lezombusazwe.

“Ungathi sebegwegwiwe kwezombangazwe, abanye besekela ibandla elibusayo, abanye eliphikisayo. Lokhu kwenza bebeke eceleni Inhlelo kumbe inhlupho zabafundi. Ungakhangela khathesi, zikhona izifundi ezitshiya izifundo zabozingakaphutshi, ngoba kazisenelisi ukubhadala Izimali ezifunakalayo. Kodwa kawubezwa laba IZICOSU laboZINASU bekhuluma ngalokhu. Ngingathi kulungele izi undi ukuthi inhlanganiso lezi zibuyele zimele lokhu okukhangelelwa khona.”

Abathakazelela ezombusazwe ababalisa uMnu. Nelson Chamisa, omele iHwange Central edale lephalamende, uMnu. Daniel Molokele, omele iBuhera West edale lephalamende uMnu. Tafadzwa Mugwadi, owake waba ngumsekeli womkhokheli welizwe, uMnu. Arthur Mutambara, uMnu. Job Sikhala, okunhlanganiso yeNational Democratic Working Group, labanye bake baba yiziphathamandla zenhlanganiso zabafundi.

Forum

XS
SM
MD
LG