amalinks wokungena

Breaking News

Abokuza Bavinjwa Ukuba Bephathe Izikhundla Eziphezulu Kuhulumende Wakwele Botswana


Botswana Parliament
Botswana Parliament

Amalunga ebandla elibusayo kwele Botswana asephikise umbono wokuthi abokuza asebethole ilungelo lokuba yizizalwane zakulelolizwe -icitizenship - baphathe izikhundla eziphezulu kungatsha zikahulumende. Banengi ababadabuka eZimbabwe asebathatha amaphepha okuba yizizalwane zeBotswana.

Manengi amalunga ebandla leBotswana Democratic Party avotele ukuba kuvinjwe bonke abokuza asebeyizizalwane zakulelilizwe ukuthi bengavunyelwa ukuphatha izikhundla eziphakameyo. Babikwa besesaba ukuba bengahluthunelwa ilizwe ngabantu bokuza.

Lokhu kuphume ngesikhathi kuhluzwa isisekelo sombuso welizwe edale lephalamende, amanye amalunga awamabandla aphikisayo esithi umthetho lo unxele ngokungavumeli abokuza ukuthi babelezikhundla eziphezulu kuhulumende.

Umphathintambo obona ngendaba ezenzakala ewofisini kamongameli weleBotswana, uMnunzana Kabo Morwaeng, uthi kavumelani lokuthi izikhundla ezifana lokuba ngusomlomo wedale lephalamende kusiyaphezulu, ziphathwe ngumuntu ongayisiyo sizalwane seBotswana ngokuzalwa.

“Lokho ngeke kuvume ngoba ezinye izikhundla eziphezulu zifuna umuntu ongekho mbaxa mbili. Singayekethisa khonapho ilizwe lingazithola lisenkingeni enzima.”

UMorwaeng usekwele ngomunye webandla elibusayo, ele BDP, uMnunzana Tumisang Healy, othi umthetho welizwe awungaguqulwa ngoba ilizwe lingavuka selibuswa ngabantu abangayisizo zizalwane zeBotswana qho.

“Siyilizwe elincane kakhulu, ngakho singavumela abantu abale dual citizenship kumbe abangene nge naturalisation ukuthi babambe izikhundla ezifana lezika Speaker of Parliament, kusasa sizaphaphama ilizwe selise zandleni zabo.”

Kodwa bakhona abakuphikisayo lokhu. Omunye wabo nguNkosikazi Unity Dow othi kazwisisi ukuthi kungani abokuza abathola icitizenship kumbe abayizizalwane zamazwe amabili - idual citizenship, bengavunyelwa ukuba lezikhundla eziphezulu.

“Banengi, ikakhulu emzini esemngceleni abalabantwana emazweni amabili atshiyeneyo. Kambe kungaba kubi ngapha ukuthu umntwana lo avunyelwe ukuba lesikhundla, okufana lokuthi abeyi Speaker of Parliament. Angiboni umlandu wakhona. ”

Lokhu kusekelwa njalo nguMnunzana Wynter Mmolotsi owebandla eliphikisayo ele Alliance for Progressives, othi uhulumende njengoba evumela abantu abale dual citizenship ukuthi bevote, kungani besalelwa ukuthi baphiwe izikhundla.

“Njalo nguhulumende wenu ofuna ukuvulela abeZimbabwe ukuthi abangene besebenzisa izithupha. Bazakuba labantwana labeBotswana, kodwa lisuke liyalele abantwana laba ukuthi babe lezikhundla kuhulumende.”

Odabuka eZimbabwe osewathola amaphepha okuba yisizalwane sakwele Botswana, uNkosikazi Sindiso Sibanda, uthi kumele imithetho ivumele ikakhulu abantwababo ukuthi babelezikhundla kungela migoqo ngoba bazalwe njalo bakhulela eBotswana.“Uma umuntu kungelakuthandabuza ukuthi wazalelwa, wakhula kweleBotswana, ngibona kuyabe kuloncidezelo ukuthi enganikwa amalungelo apheleleyo ngenxa yokuthi omunye umzali wakhe kayisuye weBotswana.”

Inani elethulwe nguhulumende kugwalondaba le Government Gazette luveza ukuba inengi labantu bokuza abafuna ukuthi babeyizizalwane zeBotswana ngabadabuka eZimbabwe, ikakhulu abafuna ukusebenzisa imitshado yabo lezizalwane zakwele Botswana.

EleBotswana lilizwe lesibili kulandela eleSouth Africa lapho inengi lezizalwane zeZimbabwe eliphuma lisiyadinga khona amadlelo aluhlaza ngenxa yesimo esibi sezomnotho ekhaya.

Forum

XS
SM
MD
LG