amalinks wokungena

Breaking News

Abatsha eZimbabwe Bathi Sebekhathele Yikukhahlanyezwa Nguhulumende kaMnangagwa


Human rights defenders Vusumuzi Moyo, Namatai Kwekweza, Samuel Gwenzi, and Robson Chere arrive at the Rotten Row Magistrates court in Harare with members of Zimbabwe republic police, Aug. 2, 2024.
Human rights defenders Vusumuzi Moyo, Namatai Kwekweza, Samuel Gwenzi, and Robson Chere arrive at the Rotten Row Magistrates court in Harare with members of Zimbabwe republic police, Aug. 2, 2024.

Uhulumende uqhubekela phambili ebopha athi bafuna ukutshengisela emigwaqweni ngesikhathi kulungiselelwa umhlangano omkhulu oweSADC Summit ozaqhutshwa eHarare kusukela mhlaka 17 Ncwabakazi.

Okwenziwa nguhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa kuchothozwa ngabaphikisayo kwele South Africa, inhlanganiso ezibalisa eyamazwe omhlaba wonke jikelele eyeUnited Nations, eyeEuropean Union lezinye ezithi kumele uMnangagwa engakhahlamezi uzulu.

Kodwa yena uthi kulabanye abagoqela abatsha abafuna ukutshengisela emigwaqweni loba kungelabufakazi obuveza lokhu.Okwamanje kulabatsha, abalwela ilungelo loluntu kanye lamalunga ebandla eliphikisayo eleCitizens Coaltion for Change ababotshwa betheswa amacala okwephula iziqondiso zomthetho weCriminal Law (Codification) and Reform Act.

Kuthiwa abanye babo batshengisela phandle komthethwandaba eHarare bekhonona ngokuncitshwa kuka Mnu. Jameson Timba lamanye amalunga eCCC ukuba behlawule isibambiso sebail, okuthiwa baqoqa umhlangano wokuthakazelela usuku lweDay of the African Child okungekho emthethweni.

Abantu bonke laba kuthiwa bebefuna ukutshotshozela udlakela eZimbabwe ngesikhathi kulungiselelwa njalo sokuqhutshwa umhlangano weSADC Summit. Bayakuphika lokhu.

Abatsha bathi uhulumenge kaMnangagwa usevuke esenyamazana ngoba abantu bonke laba babotshelwe ize. Kodwa uMnangagwa lophethe indaba zekhaya kuhulumende wakhe uMnu. Kazembe Kazembe bathi kumele bejeziswe ngoba bazama ukutshotshozela udlame elizweni.

Kodwa osakhulayo wakoBulawayo, owayekubandla eliphikisayo eleCitizens Coalition for Change, uMnu. Eric Gono, uthi bakhahlanyezwa kabuhlungu abatsha nguhulumende owephula mahlayana ilungelo likazulu.

“Akwaziwa ukuthi ngenxa yani sebebotshelwa imisebenzi abajwayele ukuyenza mihlwa ngemihlwa, namuhla. Sokulicala na ukuthi abantu beqhube imisebenzi yabo belandela okutshiwo yisisekelo sombuso? Siyakunanzelela ukuthi lapho okwatshiwo ukuthi eleZimbabwe lizakuba leSADC Summit, izinto zatshitsha elizweni- abantu abasela malungelo okuthi babuthane kumbe bekhulumisane nje. Kuyadanisa kakhulu lokhu, njalo kuyasimangaza ukuthi uhulumende sengenwe yini.”

UMnu. Benoni Ncube owake wakhokhela inhlanganiso yezifundi zasemakolitshini emfundo yaphezelu, eyeZimbabwe National Students Union, uthi uhulumende kaMnangagwa usenjenge nkukhu endla amaqanda ayo.

“Ungakhangela amacala etheswa abasakhulayo abasemajele, angikholwa lokuthi bamayenza abasakhulayo laba. Okukhna yikuthi uhulumende esilaye akafuni kuzwa abantu abamchotozayo, loba kungayisikho okokuthi bafuna asuke esikhundleni, kodwa kuyikuthi bafuna impilo engcono kuphela. Ilalela labo abakubandla leZanu PF kuphela, hatshi abanye bonke, yikho silalaba abasejele.”

Kodwa uAddington Mpofu, okhokhela uhlangothi lwabatsha kubandla leZanu PF koBulawayo, uthi kulabanye abatsha abafuna ukuphazamisa ukuthula eZimbabwe ngakho-ke kumele bebotshwe.

“Uhulumende kaqhubeke esenza ukuthi kube lokuthula eZimbabwe. Angeke saphila elizweni elilabanye abathi sifuna ubudlwangu-dlwangu, njalo ukuthi ilizwe lethu lifane laleKenya kumbe laleSudan. Thina sifuna ukuvukela emisebenzini yethu, elizweni lethu elilokuthula. Siyamcoba uhulumende nxa elamaqhinga okuthi amise abafuna ukuphazamisa ukuthula okuselizweni.”

UMnangagwa izolo utshele uzulu ngesikhathi kungcwatshwa iqhawe lesizwe uMakhethi Ndebele eNational Heroes Acre ukuthi kulabanye ababambisana lezitha zeZimbabwe abatshotshozela udlakela.

“Kulokuthi abantu bencome okuhle esikwenzayo kwelakithi, bafuna ukuthi kungabi lokuthula lapha, lapho sizamukela iqula elivela eSADC. Ngikhuthaza uzulu wonke ukuthi ahambelane lathi, siqhube umhlangano wethu mnandi. Masitshengiseni abavakatshi bethu ukuthi sililizwe elilomanyano, njalo elisebenzelana ndawonye.”

Ocubungula indaba zabatsha, uMnu. Bhekimpilo Ncube, uthi akwaziwa ukuba uhulumende weZimbabwe ufuna ukuthi benzeni abatsha behlupheka kangaka elizweni.

“Akukho kutsha okokuncindezelwa amalungelo omphakathi, yikho njengolutsha, masizihlaleleni emizini yethu ngoba loba singakhuluma, kumbe singathula, isiphetho siyatshaywa, kungabi lotshintsho olukhona. Angeke sibe silokhe siphinda into eyodwa engasebenziyo. Masichumenini njengoba sesibonile ukuthi amandla awakho ezandleni zethu- lokhu sokukukhulu kulathi.”

Abalwela ilungelo loluntu abasanda kubotshwa nguNamatai Kwekweza, uRobson Chere, Vusumuzi Sibanda loSamuel Gwenzi, abamiswe emthethwandaba kamantshi eHarare, bancitshwa ithuba lokuthoniswa amacala abawetheswayo bevela ezindlini zabo.

Amalunga eCCC aselenyanga phose ezimbili emelele ukuthoniswa amacala okuqhuba umhlangano okuphazamisa umthetho labo basentilongweni – eRemand Prison.

Kukhanya engani banengi abatsha abazabotshwa, betshwaywe bavalelwe entIlongweni ngesikhathi kuqhutshwa umhlangano weSADC Summit eHarare.

Amazwe agoqela eleMelika, Bhilithane, Netherlands lamanye athi uhulumende weZimbabwe wephula ilungelo loluntu ngokukhahlameza abacatshangelwa ukuba bafuna ukwenza udlakela elizweni. Ibandla leDemocratic Alliance kwele South Africa lithi kawususwe eHarare umhlangano lo uqhutshwe kwelinye ilizwe.

Forum

XS
SM
MD
LG