amalinks wokungena

Breaking News

Abatsha Baxoxisana Ngohlelo Lwe-5 Year Strategic Plan


Some youths attending a meeting on development strategies
Some youths attending a meeting on development strategies

Abasakhulayo baveza imibono etshiyeneyo ngohlelo lwezinqumo ezihlelwa nguhulumende akhangelele ukuziqhuba ngenhloso yokuthuthukisa abatsha olwe Youths Strategic 5 Year Plan.

Kulabalusekelayo labanye abathi uhulumende kasoze agcwalise izithembiso zakhe.

Lanxa ugatsha lwendaba zabasakhulayo luthembisa ukuthi eminyakeni emihlanu elandelayo, abatsha bazathola imisebenzi, izimali zokusungula amabhizimusi; ukubafundisa imisebenzi yezandla lezinye inhlelo zentuthuko, ontanga abanengi bathi abathembi ukuthi uhulumende uzagcwalisisa lezi izithembiso.

Umsekeli kamqondisi obona ngezokufundiswa kwemisebenzi yezandla kugatsha lwendaba zabasakhulayo, uNkosikazi Sifiso Takavarasha, uthi abatsha bakhangelele ukuthuthuka kuminyaka emihlanu elandelayo.

“Kumele bebe lethemba kuminyaka elandelayo, ngoba uhulumende ubakhumbulile. Sikhangelele ukuthi beyefundela imisebenzi yezandla leminye yokuthengisa ukuze benelise ukusungula amabhizimusi abo, anga bayenelisisa ukuphila, kanye lokuqatsha abanye. Sikhonapho njalo, sile EmpowerBank, lapho abasakhulayo abangazuza khona izimali zokuqala amabhizimusi. Lolu lugatsha olutsha olukhokhelwa ngabaphathi abalentshukuntsha, yikho sile themba lokuthi izaphakama impilo yabasakhulayo.”

Kodwa osakhulayo waseLupane, uMnu. Mpumelelo Nyoni, okhokhela abatsha enkonzweni yeUnited Congregational Church of Southern Africa, uthi kasuthiseki ngokuthi uhulumende uzenelisa ukufeza izithembiso zakhe.

“Sake saba lemithetho emihle eyayimela thina ontanga, kodwa kayisilethelanga inthuthuko esasiyikhangelele, okwenza ukuthi ngingabi lethemba lokuthi leyi ekhona khathesi ingayenza ukuthi impilo zethu zibe ngcono. Okusilelayo yikwenza, kodwa ukukhuluma, bayenelisa sibili.

Ngiyathandaza ukuthi lokhu okukhulunywayo, lakho kuguquke kube yizenzo, ukuze sithole okubambekayo njengabatsha.”

Emhlanganweni oqoqwe ngabogatsha lwabatsha osolwehlukaniswa lonyaka lolwezemidlalo, uhulumende uthe abasakhulayo bazathola amathuba okuthuthuka enhlangothini zonke zempilo ikakhulu kwezomnotho ukwenzela ukuthi benelise ukuziphilisa.

Osakhulayo, uMnumzana Constantine Mpofu, usebenza lentsha yase Matobo, ekunhlanganiso yeMatobo Youth Initiative. Yena uthi ukuqhutshwa kwenhlelo zokuthi abasakhulayo bathole izimali zokusungula amabhizimusi ebhanga labo leEmpowerBank, ziloncindezelo.

“Ngibona ingathi kufunakala ukudingisiswa ukubana ayanceda yini amaLoans lawa kumbe akhanya elungele amabhazimusi abasakhulayo, kodwa eqinisweni wona eyibulala leyi mizamo. Abanengi abasakhulayo abathatha lezi zimali, amabhizimusi abo acina esetshabalala kumbe ayama endaweni eyodwa, engakhuli. Sicela ukuthi ugatsha lwabatsha lukhangelisise indaba le ukuze senelise lathi ukubambelana ndawonye ekuthuthukiseni izmpilo zethu.”

Isifundi se University of Zimbabwe, uNkosikazi Mayibongwe Mhlophe uthi ukuzinikela ukusebenzela ndawonye labatsha kundingeko zabo yikho okungabangela ukuthi izinqumo zikahulumende ziphumelele.

“Mina ngibona isifiso sikahulumende sisihle, kodwa kufuna ukuthi abantu besebenzi ndawonye ukuze thina lathi sibe lama benefits. Okokuthi uhulumende ufuna ukwenza konke eyedwa, yikho okwenza imizamo yakhe ingaphumeleli. We should own amaPrograms lawa njengabontanga. Sikhonapho, ngifuna ukukholwa ukuthi ayisikho kuthenjiswa kuphela okungela action.

Ingcwethi ecubungula indaba zabontanga ekwele South Africa, uMnumzana Bhekimpilo Ncube, uthi kulobandlululo kunhlelo zokuthuthukisa abasakhulayo okubangela ukuthi ontanga bengamthembi uhulumende.

“Imizamo kahulumende siyayibona, njalo siyayiqakezela. Kodwa ayisikho’nto entsha, ngoba yingoba ekade ihlatshelwa. Nxa sikhanegele imisebenzi, siyazi sonke ukuthi milutshwane njalo ilabantu abayitholiswayo, yikho inengi seliphuma elizweni. Kuthi kundaba yokutholiswa izimali zezikweledi, ayisikho wonke muntu oyenelisa ukuzuza imali leyi, ngoba bakhona abathiwa laba abayenzi. Okusalayo yikuthi sibuze ukuthi kuyini osokutshintshileyo okuzenza uhulumende atholise abasakhulayo, konke lokhu abakuthembisileyo kuminyaka emihlanu elandelayo.

Ezinye ingcwethi ezicubungula indaba zabatsha zithi kuzakuba lukhuni ukuthi ontanga bethembe ukuthi uhulumende uzagcwalisisa lokhu akuthembisileyo, ngoba eminyakeni edluleyo, uveze ukuba umlomo awugcwalelwa mfula.

Abanye abasakhulayo bathi bengathola amathuba okuya phandle kwelizwe, bazawamukela ngezandla zombili.

Inani labasakhulayo abakweleZimbabwe likhangelelwa ukuba ledlule isilinganiso esingamatshumi phose ayisikhombisa (67.7%).

Forum

XS
SM
MD
LG