amalinks wokungena

Breaking News

Abatsha Bathi Kabakuboni Ngitsho Lakancane Okwathenjiswa Libandla leZanu PF Ngesikhathi Sokhetho Lonyaka


Senzeni Maphosa
Senzeni Maphosa

Inengi labasakhulayo bathi bathwele amagabha avuzayo ngoba lokhu bengayitholi imisebenzi abayithengiswayo ngesikhathi kukhankaselwa ukhetho olukhulu kwele Zimbabwe ngoNcwabakazi. Bathi badla kanye ngelanga njalo kabalamali yokwelatshwa emakilinika lezibhedlela. Impilo yabo isisezandleni zika Nkulunkulu.

Ibandla leZanu PF lathembisa abantu izulu lomhlaba ngesikhathi likhankasela ukhetho olwaqhutshwa ngoNcwabakazi lonyaka.

Abatsha bathi sekuzinyanga ezimbili kuqhutshwe lolukhetho kodwa kulokhu kungelanguquko ekhanyayo elizweni. Bathi badonsa nzima ngoba inengi labo lehluleka khona lokudla kanye ngelanga ngenxa yesimo esibi somnotho eZimbabwe. Omunye wabasakhulayo okhala ngokwenzakala elizweni nguSenzeni Maphosa okubandla eliphikisayo eleCitizens Coalition for Change.

“Ubuyanga lokhu bubambe abatsha- akula misebenzi, bagcwele iganga bathengisa yonke into, kanye lemizimba. Abasakhulayo bachapha imingcele besiyadinga indlelo kwamanye amazwe, kusale abalutshwane bemelana lobunzima bokulwisina lemithetho engathakazeleli ukuthuthuka kwabo. Abantu abatsha bagalule ekusebenziseni izidakamizwa, kubangelwa ikakhulu ludubo.”

Uyalila lomunye osakhulayo uNdumiso Ncube, ohlala koBulawayo

“Abantu abatsha abazisebenzayo bahlangana lenhlupho ezinengi emabhizimusini abo, ngoba umumo womnotho kawumanga kuhle. Yikho sibona amanye alawa mabhizimusi engakhuli ngendlela afanele ekhule ngayo, ngoba awatholi usekelo olufunakalayo ukuze lawa mabhizimusi eye phambili.”

Kodwa eyinye yenkokheli zabasakhulayo bebandla leZanu PF, besabelweni sakoBulawayo, uAddington Mpofu, uthi uhulumende webandla lakhe kumele atshayelwe ihlombe ngoba upha amandla abatsha.

“Abasakhulayo sebengene kuhulumende njalo lokhu kuyasijabulisa. Sokulamahofisi abontanga kungatsha zonke zikahulumende, okwenza ukuthi indaba zethu zihambiswe masinyane. Sibona njalo ukuthi sile bhanga labatsha, elibatholisa izimali zamabhizimusi. Osokusele yikuthi abasakhulayo bengabuki intuthuko isenzakala, kodwa labo abaphatheke ekwakheni ilizwe, sikhangele iVision 2030.”

Njengoba lokhu iphela amandla imali yakuleli, owake wakhokhela inhlanganiso emela abafundi bezikolweni zemfundo yaphezulu, eleZimbabwe National Students Union, uBenon Ncube, uthi kunzima ukusungula ibhizimusi kweleZimbabwe.

“Uhulumende nxa ekhuthaza abasakhulayo ukuthi besungule amabhizimusi, kutshengisa ukuthi yena usehlulekile ukutholisa ontanga imisebenzi. Yimizamo yokuthi kukhanye engathi ulezikhalazo zabontanga enhliziyweni, kodwa hatshi. Kusenjalo, loba singafuna ukusungula amabhizimusi, siyithola ngaphi imali yakhona yokuqala leyi mizamo? Kuthi ilokhu iphela amandla njalo imali yelizwe, okwenza kube nzima.”

Osakhulayo ocubungula indaba zabatsha ezimele uMnu. Bhekimpilo Ncube uthi abadinge amathuba kwamanye amazwe abasakhulayo ngoba sekuzalele ingcwe kwele Zimbabwe.

“Inkuthazo yami yikuthi abasakhulayo abafunde bezuze izithupha sokufunda, ezingabatholisa imisebenzi kwamanye amazwe. Angiboni uhulumende okhona esenelisa ukuletha utshintsho oludingwa ngabontanga, ngoba ngulumende munye ovele eziphethe, osebuyele embusweni.”

“Kimi kungitshayisa ngovalo ukuphuma kweleZimbabwe ngoba kukhanya engathi kwamanye amazwe kungcono, kodwa kungaba kungayisikho. Emazweni anjengeSouth Africa, iRussia leSouth Sudan, kulokuhlaselana. Singabe sibhekane lenhlupho ezithize njengelizwe, kodwa ngilethemba lokuthi zizaphela. Ababekezele ontanga.”

Uhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa uthi uzama ngamandla ukuvuselela umnotho okumele ulungiswe ngabadabuka kwele Zimbabwe ngomutsho wakhe esithi “Ilizwe lakhiwa ngabanikazi balo”.

Uhulumende wakhe uthi ulenhlelo ezinengi ezabatsha njalo lezomuntu wonke ezilakho ukuthuthukisa ilizwe.

Ababona ngezomnotho bezimele bathi lokhu okwethulwa nguhulumende kufana lokutshaya indlovu ngempama.

Forum

XS
SM
MD
LG