amalinks wokungena

Breaking News

Abatsha Bathi Akulalutho Abazalwenzelwa nguMnangagwa Kulandela Isicelo Sika Nobhala Jikelele weSADC Ukuba Kuthuthukiswe Abasakhulayo


UMongameli Emmerson Mnangagwa usekhokhela umanyano weSADC.
UMongameli Emmerson Mnangagwa usekhokhela umanyano weSADC.

Abatsha abanengi eZimbabwe bathi kabalathemba lokuthi uhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa uzaguqula impilo yabo njengalokhu okwethulwe emhlanganweni weSADC Summit oqhutshwe kunsukwana ezedluleyo eHarare.

Kodwa bakhona abalutshwana abathi uMnangagwa ulakho ukulandela okwethulwe emhlanganweni lo ongenwe yinkokheli yamazwe ezansi yezwekazi leAfrica.

Ekhuluma emhlanganweni weSADC Summit ngoMgqibelo, unobhala jikelele womanyano lo, uMnu. Elias Magosi, uqonqosele kakhulu ukuqakatheka kokusekelwa kwenhlelo zabasakhulayo esithi lokhu kungenza amazwe akumanyano lo aphumelele.

“Kumele sithathe amanyathelo amqotho anganika abasakhulayo amadlabuzane okuthi baqale, njalo bakhulime amabhizimusi abo. Impumela yalokhu yikuthi siyabe sibatholise amathuba okuzithuthukisa, kanye lokuthuthunika inotho zamazwe ethu. Abasakhulayo babalisa inengi lezizalwane zethu, njalo balobungcitshi endabeni zokusetshenziswa kwemitshina yakulezinsuku- yikho ngisithi masibapheni amathuba losekelo olwenelayo.”

Kulabatsha abathi kababoni ukuba uhulumende kaMnangagwa uzawalandela amazwi kaMagosi. Omunye wabathandabuza okungenziwa eZimbabwe nguSilethemba Ngwenya ohlala eGokwe.

“Isikhathi sesiside silokhu sithenjiswa amathuba angasisusa ebuyangeni, kodwa lawa mathuba asiwaboni. Ingxenye atholwa yilabo abazwanana labasezikhundleni, hatshi osakhulayo nje. Osokukhona yikuthi thina sesizenzela lokho okungasiphilisa nje- kungaba yikuthengisa, kumbe ukuphuma phandle kwelizwe siyephanda khona. Angikuboni okungenziwa namuhla okungasinceda njengabasakhulayo.”

Kodwa uAddy Mpofu, osakhulayo ohlala koBulawayo, uthi akumelanga abanye bakhe belalele okukhulunywa ngabasola imizamo kahulumende eyokuthuthukisa abasakhulayo.

“Siyakwazi ukuthi bakhona abangafuni ukubona okuhle okwenziwa nguhulumende wethu, abadinga ukuchothoza kuphela. Akumelanga sibalalele laba bantu. Imgceke imisebenzi eqhutshwa elizweni lethu eqondane labasakhulayo, njalo ngiyakholwa ukuthi banengi abathola usekelo kulokhu abakwenzayo. Masiyeni phambili sizisebenzele thina, kanye lelizwe lethu, singadonselwa emuva yizitha zelizwe.”

Okunye okwenza abatsha bethi akulalutho oluzakwenziwa nguhulumende kaMnangagwa ekuthuthukiseni abasakhulayo yikuthi balensolo ngendlela ababandlululwa ngayo uma bedinga imali yokusungula kumbe ukuthuthukisa amabhizimisi. UNdumiso Sibanda ngomunye wabakhala ngobandlululo.

“Kumele abasakhulayo bonke bethathwe njengabantu abafanayo, hatshi ukuthi abanye bakhitshwa kwezinye inhlelo ngenxa yokuthi basekela ibandla lezombusazwe ilingathakazelelwa yilabo abayabe befuna uncedo. Nxa kuyindlala, kayikhethi ukuthi lo ngowebandla liphi, isitshaya sonke; yikho sifuna ukulinganiswa sonke nxa sesifuna ukungena enhlelweni zethu njengabatsha.”

Kasenelisanga ukuxhumana loMnu. Tino Machakaire, umphathintambo wohlangothi lukahulumende olubona ngendaba zabatsha, ngokungenziwa nguhulumende mayelana lokwethulwe nguMagosi kanye lokubandlululwa kwabanye abasakhulayo abadinga uncedo kuhulumende weZimbabwe. Sixoxe ngodaba lolu loMnu. Tanzikwa Guranungo, isikhulumeli sekhansili esebenza phansi kogatsha lwabatsha, eyeZimbabwe Youth Council, othi manengi amathuba okuzithuthukisa elizweni.

“Endabeni zokulima; kwezokwethekelelwa kwelizwe; kuthi kwezokwemba lakwezempilakahle; kwezemidlalo lokulondolozwa kwamasiko ethu, kunengi okungenziwa ngabasakhulayo ukuze bezuze imali yokuziphilisa. Okuswelakalayo ngabasakhulayo abalombono ovulekileyo, abangenelisa ukuthi labo bengene kumabhizimusi lawo ukuze bathole ukuziphilisa. Abanengi babontanga bakhona ukuchothoza uhulumende kuphela.”

Ingcwethi ecubungula indaba zabasakhulayo njalo efundisa State University, uMnu. Mbulisi Ndlovu, uthi uhulumende kumele aqakathekise inhlelo zokuthuthukisa abasakhulayo.

“Abasakhulayo babona ingathi izinto ezifana lokuyavota ngesikhathi sokhetho, yizinto zabadala ngoba emasikweni ethu, abantwana kuyathiwa bethule nxa abadala bekhuluma. Yebo bafunda ngokubona abadala, kodwa ngumsebenzi kahulumende kulezinsuku owokubona ukuthi inhlelo azenzayo, zigoqela abasakhulayo.”

Abatsha eZimbabwe balinani elifika phose okuyisikhombisa ekhulwini – 67.7 percent. Abanengi abasakhululayo eZimbabwe kabalamisebenzi ngenxa yesimo esibi somnotho elizweni leli.

Forum

XS
SM
MD
LG