amalinks wokungena

Breaking News

Abatsha Bakhalela Ukusekelwa Nguhulumende Ngesikhathi Abanye Babo Sebesiba Yizigebengu


ZIMBABWE-ELECTION/YOUTH
ZIMBABWE-ELECTION/YOUTH

Abasakhulayo bathi bacela uhulumende ebasekele ngazo zonke indlela ukuze bengacini bebanjwa ngamandla ukuba benze okuphambana lemithetho.

Bathi abanye babo bacina sebengamasela ngenxa yesimo esibi somnotho esenza behluleke ukuziphandela empilweni.

Abatsha laba bathi bayazama ukuphila ngendlela eziqondileyo kodwa lokhu kuyehlula njengoba isimo somnotho sibabamba ngamandla ukuthi baphile ngendlela eziphambana lemithetho yelizweni kanye lenkohlakalo.

UKukhanya Ndlovu, osakhulayo wakoBulawayo, uchasisa kabanzi ezinye indlela abanye abatsha abaphila ngazo.

“Kulezinsuku sisebenza okukhona. Angeke ngafa ngendlala kulomuntu ongangipha imali nxa ngingamthengisela izinto ayabe ezitshontshile. Kuti njalo, ubugwelegwele sokuyindlela yokuphila lapha eZimbabwe, yikho lathi sifumbathisa imali ukuze okwethu kuyenze. Angisakhulumi phezu kokuthengisa imizimba kanye lobusela osokufika amazinga ayethusayo kwelakithi.”

Omunye laye osakhulayo uTabeth Baloyi ohlala eMkoba eGweru uthi usesehluleka ukuziphilisa.

“Mina ngathatha iDegree lami ngo2017, kodwa angikatholi msebenzi ozwayo. Ngithengisa yonke into engangipha imali, kungaba yimpahla, ukudla, igwai kumbe utshwala. Kubuhlungu ukuhlala nje ngkhaya, yikho ngengena yonke indawo ngizama ukubambanisa.”

Kodwa loba isimo somnotho sisibi eZimbabwe, bakhona abathi abatsha akumelanga belahle ithemba. Omunye wabalombono lo nguAddington Mpofu, ohlala koBulawayo.

“Yebo singaba sisibi isimo esiselizweni kodwa kuyedlula lokhu. Singakhohlwa ukuthi uhulumende ulenhlelo ezinengi aziqhubayo, ezama ukusiphakamisa njengentsha. Ngikhuthaza abanye bami ukuthi masibambeleleni ngoba kuzalunga.”

Kule nhlanganiso ezisebenza labatsha ezigoqela eyeNational Association of Youth Organizations, ezaqhuba uphenyo lokucubungula ubudlelwano obu khona phakathi kokuqonga kwenhlupho ezibhekana lozulu empilweni eZimbabwe, lokuqonga kwezehlakalo zobugelekeqe kwabasakhulayo oluveza ukuba balakho ukuba yiziqoqodo abatsha uma bethwele nzima.

Umphathintambo wohlangothi lukahulumende olubona ngendaba zabatsha, uMnu. Tino Machakaire, uthi zitshiyene indlela abasakhulayo abaphatha ngayo inhlelo zabo eziqhutshwa nguhulumende.

“Sesileminyaka eminengi sikhuluma phezu kwebhanga labasakhulayo eleEmpowerBank, kanye lezikolo zokufundisa abasakhulayo imisebenzi yezandla. Sikhona njalo ukubafundisa phezu kokuqhuba amabhizimusi, kodwa balutshwane ababuya ukuzothola loluncedo. Yisifiso sami ukuthi abasakhulayo bonke bethathe amanyathelo okuzithuthukisa, bencedwa lugatsha lwabo.”

Kodwa ingcitshi ecubungula indaba zabasakhulayo, njalo efundisa ekolitshini leNational University of Science and Technology, uMnu. Methuseli Moyo, uthi zimbi indaba nxa kukhangelwa impilo yabasakhulayo.

“Lonyaka kuwomile kakhulu- akula kudla, akula manzi, akula msebebzi, ukudla kuyadula. Abatsha yibo abangasebenziyo, yikho nxa sokunjalo kuyabahlukuluza kakhulu, abanye becine sebengena entweni ezingayisizo, sebeziphilisa ngendlela ezingaqondanga.”

UMoyo uthi kulendlela abatsha abangaziphilisa ngazo ezingasoze ziphambanise impilo zabo ikakhulu kwelakusasa.

“Kuyadingeka ukuthi abatsha bancediswe ngezimali ukwenzela ukuthi besungule amabhizimusi angaqhutshelwa langekhaya. Kungaba yikulungisa imithi esetshenziswa ukugezisa impahla, ukuthengisa ukudla kumbe ukubaza- yonke leyi yimisebenzi abangayenza engabasiza, njalo ibakhipe emisebenzini engaqondanga, kanye lokuthatha izidakamizwa.”

Amapholisa aweZimbabwe Republic Police lawo ayakufakaza ukuthi amacala adalwa ngabasakhulayo lokhe esanda eZimbabwe agoqela ukubamba abantu inkunzi, ukuthengisa izidakamizwa, ukuphaheka kunkohlakalo, ukubanjwa ngamandla ukuthengisa ezocansi kwababasakhulayo besilisa labesifazana ukuze babhadalele indleko zemakholitshini lempilweni nje lokunye okunengi nengi.

Forum

XS
SM
MD
LG