amalinks wokungena

Breaking News

Abasakhulayo Abanengi Sebefuna Ukusuka eZimbabwe


ZIMBABWE-ELECTION/YOUTH
ZIMBABWE-ELECTION/YOUTH

Kulabasakhulayo abathi bafisa ukusuka eZimbabwe bayedinga imisebenzi kwamanye amazwe ngenxa yokugugudeka komnotho lokunye okwabamba ngamandla abanye babo ukuba besuke elizweni.

Bathi akuqedakali okwenzakala eZimbabwe njalo balakho ukuluphala bengakaze besebenze kumbe benze okukhanyayo empilweni. Uhulumende uthi akumelanga besuke elizweni ngoba eleZimbabwe lithuthukiswa ngabanikazi balo.

Inhlanganiso ebona ngesisebenzi emhlabeni wonke jikelele eyeInternational Labor Organization yenza uphenyo olwaveza ukuba kulabatsha abedlula ingxenye yesigidi – 600,000 abasuka eZimbabwe ngomnyaka ka2020 besiyadinga imisebenzi emazweni afana lele Australia, Bhilithane, Melika, Botswana, South Africa lamanye.

Ithi inani leli likhangelelwe ukuba lakhuphuka eminyakeni elandelayo ngenxa yokugugudeka komnotho eZimbabwe lokunye okukhathaza uzulu. Asebesele eZimbabwe bathi sebefisa ukusuka elizweni ngoba akukhanyi ukuba kuzakuba lenguquko okungenza besebenze.

Omunye wabafisa ukusuka elizweni nguMqoqi Ncube ohlala koBulawayo.

“Mina ngingayadinga amadlelo aluhlaza kwamanye amazwe ngoba lapha kwelakithi asikutholi okufanele sikuthole. Okuyizimali esikutholayo nxa singayenza okuyimisebenzi kusenelisa ukuthi sidle lokugqoka kuphela. Pho elakusasa lethu lizakube linjani? Yikho ngisithi ngingasuka kwelakithi.”

Banengi abalesifiso esifana lesika Mqoqi. USipho Dlomo, osakhulayo odabuka esigodlweni seNkabazwe, eGweru, uthi sokuseduze ukuba esuke eZimbabwe alubhekise kwamanye amazwe.

“Abadala bathi oluzulayo ngoludobhayo, ngokunjalo, ngiyabe ngahluzisisa ukuthi eminyakeni elandelayo, kungaba lotshintsho na kumkhonomi wethu. Angiboni kusenzakala lokhu. Ukuswela leli themba kulakho ukungifuqa ukuthi ngiyedinga okungcono ngaphandle.”

Kodwa bakhona njalo abathi bazafela eZimbabwe loba kunzima ukuphila elizweni leli. UMargaret Matsika ohlala eHarare uthi kwesinye isikhathi kugcono ukuzihlalela eZimbabwe umuntu ahlupheke labakibo hatshi ukuyahawula emazweni.

“Ikhona imizamo esingayenza silapha elizweni, loba zinzima izinto. Kuthi njalo, lapha sikhululekile kakhulu. Engikuzwayo ngezihlobo ezahamba emazweni kuyadanisa kulokuthi kungiphe amadlabuzani okuyakhona lami. Kuthiwa enye imisebenzi abayenzayo inzima kakhulu, njalo ngenxa yokuba ngabantu abamnyama, bahlangana lenkinga yokwephulelwa amalungelo abo mahlayana. Ngithi kwabasakhulayo, nxa kusenza, masihlaleni kwelakithi sisisebenze ukuze impilo zethu zibe ngcono.

Umphathintambo wohlangothi lukahulumende olubona ngezabatsha, uMnu. Tino Machakaire, uthi kabahlale eZimbabwe abatsha beziphandele impilo hatshi ukuyadubeka kwamanye amazwe.

“Ilizwe leZimbabwe ngelenyu, njalo kumele lakhiwe yini. Kubuhlungu ukuthi abanengi abasakhulayo abaphili impilo abayifunayo kwelakithi, kodwa ukuya emazweni akusoze kuqede indubo zabo. Mina ngokwami ngake ngaya khona kodwa sengaphenduka. Sikhuluma nje, kunengi okwenziwa nguhulumende ukuzama ukunceda intsha, okufana lokubanika imali zokuboloka ebhanga lasabakhulayo, kuthi njalo ukubafundisa ngezamabhizimusi.”

UNolwazi Ncube, osakhulayo ohlala koBulawayo oyimbongi, owaziwa ngegama lokusoma elithi Letty the Poet, njalo ocubungula indaba zabatsha uthi bazabaleka eZimbabwe abatsha uma isimo somnotho singaqhubekela phambili singaguquki.

“Ukuphuma elizweni akutsho ukuthi abalithandi ilizwe labo ontanga. Bayalithanda kodwa umumo wezinto ubatshiya bengela siqiniseko sokuthi ikusasa izakubangcono. Yikho sibona nxa beqeda izifundo zabo, bengazuza amathuba okuya phandle kwelizwe, base behambe. Lokhu kuzaqhubeka kusenzakala, kuze kufike isikhathi sokuthi umnotho usulungile.”

Ezinye inhlanganiso ezizimeleyo eZimbabwe zithi kulenkulungwane lenkulungwane zabatsha abasuka elizweni leli bayadinga imisebenzi kwamanye amazwe kulandela ukwethulwa kwempumela yokhetho nyakenye. Akulanani elibambekayo elisanda kwethulwa zinhlanganiso ezigoqela eyeInternational Organization for Immigration lezinye olumayelana labatsha ababaleka eZimbabwe besiya kwamanye amazwe. Kukhanya bebanengi abafisa ukusuka eZimbabwe.

Ingcwethi ecubungula indaba zabasakhulayo njalo efundisa ekolitshini leLupane State University, udokotela. Mbulisi Ndlovu, uthi nxa kuqathaniswa lamanye amazwe, eleZimbabwe kalenzi kahle kwezomnotho lezombusazwe ngakho-ke lokhu kwenza abatsha abanengi bebaleke elizweni.

“Njengelizwe sisalele emuva kakhulu sikhangela amanye amazwe. Bathi bengazikhangela ontanga balapha, bekhangele abanye babo abasemazweni asedhuze lathi, impilo zakhona zitshiyene kakhulu. Loba imisebenzi abanye bakuleli belayo, kabatholi inzuzo ehambelana lokusebenza kwabo, yikho becina bebalekela emazweni lapho abahola izimali ezingcono besenza imisebenzi abayabe beyifundele.”

Ezinye ingcwethi zomnotho lezombusazwe zithi kukhangelelwe ukuba abatsha abanengi bazaqhubekela phambili bebaleka eZimbabwe kuze kuguqulwe ezombusazwe lezomnotho.

Forum

XS
SM
MD
LG