amalinks wokungena

Breaking News

EleZimbabwe Lithi Likhathazekile Ngokusilela Kwabodokotela Labongi Elizweni Abasuka Besiyadinga Amadlelo Aluhlaza


Imota ye ambulance
Imota ye ambulance

Ugatsha lukahulumende olubona ngezempilakahle luthi lukhathazekile kakhulu ngokusweleka kwabongi kanye lengcitshi ezelapha imikhuhlane engavamanga ngoba sebasuka kweleZimbabwe ukuyadinga amadlelo aluhlaza emazweni afana leleBhilithane le South Africa.

Amazwi la ethulwe nguMnumzana Douglas Mombeshora, umphathintambo wogatsha lwezempilakahle evula ngokusemthethweni umhlanganweni obuqoqwe ngabe Private Healthcare Association of Zimbabwe, kuviki edluleyo edolobheni le Victoria Falls.

UMnu. Mombeshora uthi ingcitshi lezi ziqoqela odokotela abahlinzayo, ama surgeons abelapha okufana lamadlala, ubuthuku obakhela enhlamvini zamamehlo,abatshisa imvukuzane labahlinza ababelethayo, kungesizatho sokuwa kwesisindo somnotho welizwe leholo eliphansi .

Inkulumo yakhe ibikwe ngobeyisithunywa sakhe, oyisiphathamandla kugatsha lunye, uMnumzana Maxwell Hove.

UMnumzana Hove, phetshe komhlangano lo utshele lumsakazo ukuba olunye uhlupho yikuthi kuyasilela ababalisi babongi lezingcitshi, labo asebabopha imtshaqana balubhekisa kwamanye amazwe.

UMnumzana Munyaradzi Mujuru we Premier Service Medical Aid welekelele kulawa wengeza esithi ezinye izizalwane zakuleli zicina ziswela ukwelatshwa ngokupheleleyo ngesimo sobunzima bomnotho, ikakhulu labo abadinga ukuhlinzwa ngoba intengo zama medical aid kumbe ukuzikhokhela ziphezulu kakhulu.

UMnumzana Edward Chikoto owenhlanganiso yobulembu eye-Dandemutande ubike njalo ukuba abazempilakahle kufuze baxhasane ukuze kube lesiphala samabhuku ezigulane ezihlala ebulenjini. Uqhubeke wathi inengi kalilambali kumbe umkhondo wempilakahle yazo ngesizatho sokusetshenziswa kwamabhuku nje.

Ephendula, uMnu. Chikoto uthe bona njenge Dandemutande sebesule intengo ye hard drive kunhlanganiso lezi, njalo bazaqhubeka besehlisa lentengo ye-data ukuze izigulane zibelembali.

UMnu. Hove laye uthi uhulumende kagoqanga nje izandla, ngoba sebabumba uhlangothi lwe Health Service Commission, inhloso yayo iyikuhlolisisa inhlupho zeholo kanye lendawo zokusebenzela kweziqhatshwa.

Wengeze wathi ngenyanga kaMabasa, abenhlanganiso yezempilakahle kuzwekazi lomhlaba abe-World Health Organisation, bethula umbiko wokuba eleZimbabwe selilenani elingaphansi kwamatshumi amahlanu ekhulwini-50 percent per 10 000 yabongi, lokhu kusitsho ukuba amanye amazwe awasavunyelwa ukuqhatsha laba besuka kuleli.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:52 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG