amalinks wokungena

Breaking News

Zikhala Ngendlala Lobukhuni Bempilo Izakhamizi ZeNkayi


Umuzi weNkayi.
Umuzi weNkayi.

Izakhamizi zesigabeni seNkayi eZhende le Menda zikhala kakhulu ngesimo sendlala ezibhekane laso, kanye lokusweleka kwamathuba emsebenzi, ikakhulu kuntsha abathi kubangela ukuba isigaba lesi siqhubeke silobuyanga kwezentuthuko.

Izakhamizi zesigabeni seNkayi eZhende le Menda zikhala kakhulu ngesimo sendlala ezibhekane laso, kanye lokusweleka kwamathuba emsebenzi, ikakhulu kuntsha abathi kubangela ukuba isigaba lesi siqhubeke silobuyanga kwezentuthuko.

Osakhulayo wesiqintini seZhende, uMnumzana Dumisani Sibanda uthi loba amathuba emsebenzi engekho kulesisigaba, okusuka kubenzima kakhulu njalo yikuba inhlelo eziholisa abampofu ziyabandlulula abatsha.

“Phambi komphakathi, uhlelo lwalubekhona kodwa intsha kayibhalwa kuthiwa izazibonela, kodwa asilaplan lokuthi singazibonela ngoba kasisebenzi, yindlala yodwa,” kutsho uSibanda.

Amazwi ka Sibanda alekelelwa njalo ngu Nkosikazi Thembani Ncube, othi ikati selidlalela eziko emizini eminengi.

“Siyafa ngendlala, abanye vele sebelala nje vele bengafakanga lutho emlonyeni, lezikolo zizavalwa ebantwaneni ngoba umntwana kasoze ahambe engadlanga njalo mina mzali ngizakuthatha ngaphi ngoba kufuneka izimali esikolo.”Kuveza uNcube.

Omunye njalo okhathazekileyo ngaloluhlupho lwabantwana abalambayo, nguMnumzana Mlele Sibanda othi lenhlelo kazikho.

“Sike sabhalwa yi social welfare yasithembisa ukusipha inyanga ezimbili kodwa akusenzakalanga inyanga sezintathu lakhathesi asibaboni,”

“Siyadinga ukuncediswa ngokudla, labantwana sebehamba nzima lezikolweni uhulumende besithembe ukuthi uzafaka ukudla siphunguleke kodwa qha.

“Sikkhuluma kunje lenkomo seziqalisile ukucuba ngendlala le lamanzi awakho amadamu sewacitsha akubanjwa lutho besivele siphila ngokutshaya izitina lakho lonyaka kazikho.”

UNkosikazi Maggie Mnguni wesigabeni seZhende laye uthi abantu abavunanga sibi samajodo.

“Ngibona sizasala singabayanga abakhulu ngoba lezifuyo zizaphela ngendlala lezimali zokuthi sithenge ukudla kasilazo ukuthi vele kuzakwenzakalani nxa uhulumende engasangenelanga sibona kuyikufa esizahlangana lakho yikho sicela uncedo singakakafi ngoba labantwana ezikolo ngendlala.”

Imizamo yokuxhumana lokhokheli walesisabelo uMnumzana Ricahrd Moyo yehlule ngoba umakhalekhukhwini wakhe ebengangeni.

Kodwa kuphenyo olusanda kugqitshwa yinhlanganiso yomanyano wamazwe eye United Nations Office for the Coodination of Humanitarian Affairs ibika ukuba izizalwane zeZimbabwe jikelele ezifika ezigidi eziyisithupha –six million ziyaswela ukudla.

Ngokomzekeliso, bathi abafundi abafika phose izigidi ezimbili 1.8 million, zisengcupheni yendlala kuzigaba zonke zelizwe ngesizatho sokungani kuhle kwezulu, lokhu kubangelwa liyezi lesikhudumezi okuthiwa yi El-Nino.

Bathi njalo indlala le isingenze njalo ukulwisana emakhaya, ukudlwengulwa kwabasifazane kanye lokusweleka kwamanzi ikakhulu emaphandleni lemadolobheni, kanti njalo lemosebenzi kayikho.

please wait

No media source currently available

0:00 0:02:57 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG