amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi zeNkayi Zikhala Ngokugqekezwa Kwemizi Ngamasela Adinga Ukudla Lemali


Umuzi.
Umuzi.

Izakhamizi zesiqinti se Menda esigabeni se Nkayi zithi kazisabuquthi ebusuku, njalo lemini imizi zihlala ilindiwe ngesizatho sokwanda kwamasela agqekeza emizini yabantu ngenhloso yokutshontsha okufana lokudla lemali ngesikhathi emizini eminengi ikati selidlalele eziko.

Izakhamizi zesiqinti se Menda esigabeni se Nkayi zithi kazisabuquthi ebusuku, njalo lemini imizi zihlala ilindiwe ngesizatho sokwanda kwamasela agqekeza emizini yabantu ngenhloso yokutshontsha okufana lokudla lemali ngesikhathi emizini eminengi ikati selidlalele eziko.

Omunye wabagqekezelwe emavikini ambalwa edluleyo kumahlandla atshiyeneyo nguNkosikazi Sipho Ncube webhukwini lakoMadlewudlewu othi isiga sobusela lobu yikuba amasela la agqekeza ehlomile ngezikhali zokusaha izihluthunelo ekwatula njalo izivalo.

Uchasisa ngalinkeme: “Ngitshontshelwe mhlaka 21 January ngangingekho ngiye emsebenzini ngathola imnyango ikhamisile kugqekeziwe.”

“Ngalelolanga kwathathwa ukudla kuphela konke engangilakho, ngazophindwa futhi ukutshontshelwa mhlaka 1 April lapho ngathathelwa ifoni, ukudla lokunye okunengi izivalo ziganyuliwe kwakhitshwa izikopela kufukuzwe yonke into.”

Kuzehlakalo lezi, UMaNcube uthi abomthetho kabasondeli loba bebikelwa ngolububunzima athi busabalele kulesisigaba.

“Akulanto esiyitholayo emapholiseni, bakubuza ukuba utshontshelweni kubhalwe phansi bathi hamba siyabuya kuphelele khonapho.”

Omunye njalo okhathazekileyo ngaloluhlupho lobusela loxega kwabezomthetho ekuxhaseni izakhamizi, nguNkosikazi Legina Sibanda wesigaba sinye.

“Ngesizatho esinjalo, besilesifiso ukuthi alubana uhulumende sebambile amasela lawa ahanjiswe enkambeni agwetshwe, apike abuye sefunde umthetho lokuhlonipha, kodwa uhlupho olukhona yikuthi umuntu uyabanjwa, two days sephunyisiwe enkambeni khonale.” kuveza uMaSibanda.

Okhathazekileyo njalo, nguNkosikazi Olitha Khumalo omele ibhuku lako Liver, othi ubusela lobu bubangela yisomiso sendlala kodwa abomthetho loba bengaze bebikwelwe ukuthuthala kwabo kuyaxega.

“Isela beliqonda ukuthi lingene endlini yomuntu litshontshe ukudla, yebo ireport ihambe sibili emapholiseni bathi siyabadinga lababantu lani lingababona sincedisane, pho into yakhona ah, asazi.”

Ubusela lobu bubikwa njalo ezigabeni phose zonke zeNkayi, ngokutsho kwenkokheli zomdabu kulumango, kubuye njalo kukhale lezakhamizi zeDete ezithi le sokuyimvama.

Engoxweni lesikhulumeli samapholisa esimele inyakatho yezansi yamaNdebele iMatabeleland North, uMnumzana Glory Banda, othi uyakuvuma ukuba sekulokugqekeza emaphandleni, kodwa uthi isigaba seBubi yiso esikhokwela kuloluhlupho.

“Lokhu kuvame kakhulu esigabeni seNyathi, lapho okugcwele khona otsheketsha abagqekeza emizini yabantu njalo singathi hlalehlale siyababopha.”

Ebuzwa ngokungasondeli kwamapholisa okubikwa yizakhamizi zeMenda, uBanda utshele lumsakazo ukuba angeke akuvume kumbe akulandule lokho, kodwa uthi okubalulekileyo yikuba izakhamizi, inkokheli zomdabu kanye lamanye amalunga ezigaba amanyane, abumbe amakomithi e-Neighborhood Watch azabangamaphilosa ezigaba ukuze baxhasane labo ekulondeni lamasela.

Uxwayise kakhulu izakhamizi ukuba zidede nxa sezithe zahlaselwa yizigebengu lezi, ethi kuyimvama ukuba abanye bacina bebulawa kumbe belinyazwe nxa sebethe bazama ukuzivikela.

Ungeze njalo ukuba akukho emthethweni ukuba izakhamizi zibeke isandla lamasela nxa sethe abanjwa, kodwa uthi kufuze amapholise esigaba kube yiwo aphatha laba pha mbilini kokuba behanjiswe enkambeni.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:43 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG