amalinks wokungena

Breaking News

Ukukhwezwa Kweholo Labemsebenzini Yezandla KweleBotswana Kulakho Ukungafinyeleli KwabeZimbabwe.


Zimbabweans in Botswana
Zimbabweans in Botswana

Noma nje uhulumende weBotswana esanda kukhweza iholo labasebenza ezindlini, emapulazini kanye leminye imsebenzi yezandla – iminimum wage-, abeZimbabwe abahlala kulelozwe bathi bona baqhubeka bethola iholo eliphansi. Bathi abaqhatshi babahlawula imali ephansi ngoba inengi lisebenza lingelamaphepha okuhlala kweleBotswana.

Umphathintambo obona ngendaba zezisebenzi kweleBotswana, unkosikazi Anna Mokgethi ukhiphe umbiko kuyonale iviki ekhumbuza abaqhatshi ukuthi bahlawule izisebenzi belandela umthetho ofakwe nguhulumende owe minimum wage.

UMokgethi usanda kutshela idale lephalamende ukuthi bonke abakumsebenzi yezandla efana lokwakha, ukunusela lokunye, bakhwezelwe ngokungaphezu kwamatshumi amabili ekhulwini (23.5%), kumali abayithola ngehola ngehola.

Kukanti abasebenza ezindlini kanye lemapulazani bona kumele behlawulwe iholo lenyanga.

“Sikhweze inhlawulo kuyoyonke imsebenze yezandla nge 23.5% ngaphandle kwemsebenzi yezindlini lemapulazini yona ekhwele nge 38.4%, okutsho ukuthi labasehola P1,500 ngenyanga.”

Noma nje uhulumende esithi usekhwezile iholo, abeZimbabwe abafana lonkosazana Bonang Mdlongwa bathi abaqhatshi abalandeli lomthetho ngoba besazi ukuthi inengi labantu bekhaya alilamaphepha okuhlala kumbe ukusebenza kweleBotswana.

“Abantu bekhaya abaholiswa ngokuqondileyo njengo kutsho kukahulumende ngendaba yokuthi inengi alilamaphepha okusebenza. Nxa ungelamaphepha kumbe ungelalungelo lokuba lapha, awulamandla okulwisana lendaba ezinje.”

Kulenani eliphezulu labeZimbabwe elisebenza ezindlini, emapulazini kanye leminye imsebenzi yezandla efana lokwakha.

Omunye oweZimbabwe ohlala eGaborone umnunzana Ntokozo Thebe uthi isimo esikhona asihlukuluzi abalamaphepha kuphela.

“Ngesimo esikhona ekhaya, abantu sebesuke besinyathezele kungayisikho ukuthi asilamaphepha. Kodwa sikubona kakhulu kubo mama abasebenza ezindlini lalabo abasebenza emapulazini. Abantu bakuleli lizwe abakhwezi imali bebhadala imali ephansi.”

UThebe uqhubeke esithi udaba lweminimum wage lunika abaqhatshi igunya lokubaholisa yonaleyo mali bekhomba ukuthi bavikelwe ngumthetho.

“Omunye uhle athi njengoba uhulumende ekhuphe iminimum wage, ngizakunikeza yonaleyo, akhohlwe ukuthi kade ulesikhathi usemsebenzini. Njalo bayazi ukuthi kulabantu abanengi abavela ekhaya abazodinga ukuziphilisa.”

Umnunzana Mkhululi Moyo oyenza umsebenzi wokucecisa ezivandeni, utsho umbono wakhe phezu kwaloludaba.

“Kunjalo ukuthi uhulumende sekhweze iminimum wage kodwa thina akusithabisi ngoba inengi lethu alilamaphepha aqondileyo. Kutsho ukuthi amathuba ukuthi singezelelwe aphansi. Kuzakuya ngokuthi umqatshi ngumuntu onjani.”

Ngenxa yokuswelakala kwemisebenzi njalo lokuthi kulenengi elidinga imsebenzi yezandla livela eZimbabwe, akula abangakwenza ngaphandle kokwamukela lona iholo elikhona.

“Asazi ukuthi kungathiwani.Indaba enkulu yikuthi inengi lethu asilamaphepha. Singazi ukuthi kulecebo elingenziwa kodwa asiboni.”

Ukuqonga kwenani labokuza emkambo yokudinga umsebenzi kweleBotswana kucasula izizalwane zakulelozwe ezithi babangisa amathuba emsebenzi, njalo bayenza kube nzima ukuthi abaqatshi bebhadale iholo eliqondileyo ngoba besazi ukuthi abafana labeZimbabwe bakhona ukwamukela noma yiliphi iholo.

Inhlanganiso yomanyano wamazwe omhlaba eye United Nations, kumbiko okhangela ngezamalungelo oluntu, ithi abokuza, ikakhulu abangela maphepha bayahlukuluzwa, beholiswa imali ephansi.

Kugwalo olwakhitshwa ngaphansi kwesihloko esithi ‘Prohibited Persons’ kukhangelwe kakhulu ukuphila kwabeZimbabwe kweleSouth Africa, kulokukhathazeka ngendlela abokuza abaphathwa ngayo, kugoqela lezondano eye xenophobia.

Udaba lweminimum wage kwele Botswana siluphiwa nguMqondisi Dube
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:27 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG