amalinks wokungena

Breaking News

Abohlangothi OlweUSAID Baqhelisa Uhlelo Lwabo OlweResilience ANCHORS Emaphandleni eZimbabwe


USAID
USAID

Uhlangothi lukahulumende weMelika, olubona ngosizo oluphiwaamazwe womhlaba, olweUnited States Agency for International Development (USAID) luthembise ukuqhubeka ngenhlelo zokuthuthukisa uzulu wasemaphandleni ezigoqela ukutholainzuzo engatholakala kuzithelo zezihlahla ezisamangweni akiwo.

Lokhu kubikwe ngumqondisi wohlangothi olweUSAID Resilience ANCHORS, uMnu. Jeremy Swanson, ekhuluma lentathelizindabaemkhosini wakuqala, wokuthakazelela ukuqakathekakwamagusu, owe Non-Timber Forest Products Convention.

Jeremy Swanson of the USAID, Resilience ANCHORS
Jeremy Swanson of the USAID, Resilience ANCHORS

“Injongo yethu ngeyokuthi izigaba lapho okutholakala khonaamagusu alezithelo ezithengisekayo, sibancede ukuthibethengise lezi zithelo kumbe izilimo, ukwenzela ukuthi labobethole inzuzo kukho. Siyenza lokhu ngendlela yokubafundisaukuqakatheka kwamagusu, kuthi ukubadingela abathengi kanye lokubatholisa imfundiso mayelano lezithelo zabo.”

Omunye wabaqondisi kugatsha lwabomama, ukuthuthukakwezabelo labamabhizimusi asakhulayo, uNkosikazi TariroChiperera, uthe uhulumende weZimbabwe utshayela ihlombe, iUSAID Resilience ANCHORS, ngomsebenzi abawenzayoukuthuthukisa impilo kazulu wasemakhaya, ikakhulu abesifazana.

Omunye walabo asebethole inzuzo ngokuthengisa izithelozeganga ezitholakala emangweni wakibo, nguKhulani Ndlovu, osakhulayo ohlala eJambesi.

“Thina lapha esivela khona kutholakala umngomangoma. Esikwenzayo yikuthi sibutha umngomangoma wethu ngehara, siwufake emasakeni. Yikho lapho okuqalisa khona umsebenziwokuwugqula. Umngomangoma ufuna indawo ehlanzekileyo, yikho sigeza izandla sikhathi sonke nxa sifuna ukuwusebenza. Nxa sesiqedile ukugqula, yikho lapho esibiza abeResilienceANCHORS ukuzotenga. Siyalima njalo amajodo athengwayinhlanganiso yonale.”

Wengeze uKhulani ethi uhlelo lolu soluthuthukise impilo yakhe.

“Nxa sebethengile, sikhangela ukuthuthukisa izimuli zethu- abantwana beye esikolweni lezimuli lazo zizuze ukuphila. Sebethengile, lathi silakho esikuphetheyo okuncedisa izimulizethu. Mina ngiyathaba okwamagama ngoba lempilo yami isisibangcono.”

UNkosikazi Madeline Sibanda, isakhamuzi sase Binga, uthisebavulwe amehlo luhlelo lolu, njalo sebesenelisa ukutholainzuzo ngezithelo zezihlala zeganga abangavelanga bacabangelaukuthi kungabaphilisa.

“Izithelo lezi sesileminyaka eminengi silazo, kodwa asizakesicabange ukuthi zingasipha imali njengaleyi esiyitholayo. Sasisithi ngezokudla kuphela, kodwa hayi, khathesi siyadla, sithengisa. Ukuswela ulwazi yikufa sibili. Kuba lula ukuthengisangoba abathengi bakhona bayasidingela. Siyalujabulela uhlelololu ngapha.”

Owayengumeli weBinga North edale lephalamende, uMnu. Prince Dubeko Sibanda, laye uveze injabulo yakhe ngokwenziwa yiUSAID Resilience ANCHORS.

“Kulezinsuku sokulungiswa amanamnede avela emkhomeni, kuthilalawo avela kubusika. Ngiyakwazi ukuthi lomnyii uzakuba lakhoabakulungisa ngawo. Loluhlelo lutholise abantu abanengi, ngobaludale osomabhizimusi abanengi, abathengisa lezi zithelo. Njalo, abanye sebethola lokufunda phezu kokudla okwakha umzimba.”

EleZimbabwe ngelinye lamazwe abikwa esebhekanelokutshabalaliswa kwamagusu ngendlela ethusayo, okulakhoukudala umonakalo omkhulu kubahlali basemphandleni.

Kodwa ikhomisheni ebona ngezokulondolozwa kwamaganga, eyeForestry Commission, ukhuthaza uzulu ukuthi alondolozeimvelo emangweni akiwo ukuze kube lelakusasa elihlelokuphilisana kwabantu lemvelo.

Ingcwethi kade zisemkhosini lo zithi ibhizimusi elingatholakalaekuthengisweni kwezithelo zezihlahla zemvelo ezifanalomtshwankela, umyii, umkhemeswane amaganu lokunye, lingafika izigidi ezingamakhulu amathathu zamadhola eMelika(US$300million) ngomnyaka.

IUSAID ithembise ukwengeza ukusebenzelana lozuluwasemaphandleni ukuthuthukisa impilo ngokuzikhuthazaukungena emsebenzini wokulondoloza izihlahla ukuze aphilengazo ukunakekela imuli, ngokudla kwendulo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:01 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG