amalinks wokungena

Breaking News

Liyanda Inani Lezitabane eZimbabwe


FILE: USamba Chesterfield,umqondisi wenhlanganiso yeGays and Lesbians Association of Zimbabwe, ulungiselela ukuphakamisa ifulegi yezitabane eHarare, Zimbabwe, May, 19, 2012.
FILE: USamba Chesterfield,umqondisi wenhlanganiso yeGays and Lesbians Association of Zimbabwe, ulungiselela ukuphakamisa ifulegi yezitabane eHarare, Zimbabwe, May, 19, 2012.

Abakunhlanganiso yeGays and Lesbians Association of Zimbabwe-GALZ, bathi liyanda inani labantu abathandanayo bebulili bunye ezikolo, endaweni zokukhonza uNkulunkulu lelizweni lonke jikelele.

Ababalisi, abafundisi labalandela amasiko labanye bathi bakhathazekile kakhulu ngalokhu.

Abathandanayo bebulili bunye bathi bayemukela ngenjabulo ngokwanda kwenani labo. IGALZ ithi inani labantu laba likhutshulwa yikutholakala kolwazi lokuzimela hatshi ukutshelwa ngabanye abantu ukuthi kumele bephile njani.

Omunye wabemukela ngenjabulo leli nyathela nguJames Zikhali, othandana lomunye owesilisa.

“Ngile minyaka engu24 njalo indaba yami iqalisa ngikhula, lapho ngangilemizwa etshiyene labanye, ngisizwa ngifuna abantu besilisa. Ngikhule ngingumuntu oyangekayo nxa ngilamanye amadoda, kodwa ngithe sengikhulile, babengibheka ngendlela engangihamba ngayo, lokubonakala kwami. Kodwa ayisikho’nto yokuthi yikuzenzisa, kodwa ngazalwa nginjalo, okokuthi akuzwisiseki ukuthi ngingumuntu wesifazane kumbe owesilisa. Kodwa elizweni, yinto ehlambazwayo, yikho abanengi abanjengami bezifihla, loba bekhona ezimulini.”

Omunye wakhe, ofisa ukwaziwa ngegama elithi Nolwazi, uthi kuyajabulisa ukubona abanye abanjengaye sebephuma mgceke kulez’insuku.

“Kudala kwakunganje ngoba wawungatshaywa, kungaziwa ukuthi njengami inkazana, uthandana lamanye amankazana. Kodwa khathesi sokungcono ngoba sizihambela ezitaladeni sikhululekile, loba bekhona abalokhu besicothoza. Mina ngkhaya sebekwazi ukuthi ngithanda amankazana- angeke ngathi bayakuthakazelela kodwa abangizondi ngenxa yalokhu. Isifiso sami yikuthi abantu bonke benelise ukusamukela kungenani lokuthi imizwa yethu injani.”

UTanatswa Gumbo, isikhulumeli senhlanganiso seGALZ, uthi ukwanda kwabantu laba kwenziwa yikuthi inengi labantu selikwazi amalungelo abo.

“Abanengi sebelolwazi olujulileyo, olubalisa ukuba kwazi imithetho yelizwe elokwenza ngabo- osekwenza ukuthi beziphumele mgceke ukuthi bami ngaphi. Abasela nhloni njalo sebezigqaja ngalokhu abayikho- ukuthandana lalabo abalobulili obufana labo. Uzulu laye kukhanya sekwamukela ukuthi abantu bayatshiyana, osokwenze ukuthi kube lokuhlalisana kuhle, okukhuthaza izitabane ukuthi zingesabi ukubandlululwa.”

UNkosikazi Virginia Magigwana, yisakhamuzi seMpopoma koBulawayo. Yenake uthi liqiniso ukuthi sebebanengi abasakhulayo abathandanayo bebulili bunye.

“Izitabane ziyanda ngoba ungahamba kuleyana iCorner, uzambona ubhudi-ongusisi, uthi uye kuleyana, ukhona usisi-ongubhudi. Lami angisazwisisi ukuthi kwenzakalani ukuze abantu abatsha bethatheke ngakho kangaka- ungathi bakuthatha njengestayila. Mina nginguMkristu njalo angihambelani lakho lokhu, ngoba yikho okwatshisisa iSodom leGomora.”

UMqoqi Ncube, ohlala koBulawayo, uthi kulabanye abatsha abathandanayo bebulili bunye abaphanda imali.

“Yebo sokuvamile okwezitabane. Kodwa bakhona abadalwa benjalo, abazikhethelanga. Kodwa kube labanye abakwenzela ukuthi bafuna imali, yibo abanengi asebethandana ngobulili obufanayo. Kusiya ngami, ngabe kuyahlolisiswa, abazalwa benjalo betholiswe uncedo olufaneleyo, kodwa labo abazikhethelayo besenzela imali, bengavunyezwa ukwenza lokhu.”

Umkhokheli wesikolo sabafundisi eseTheological College of Zimbabwe, uMfundisi Ray Motsi, uthi akusoze kusize lutho ukuchothoza abathandanayo bebulili bunye.

“Thina njengabantu bensonto, kumele sicebise abantwana ngalokho okulungileyo, kanye lokungalunganga. Nxa umuntu esenza into embi, kumele simtshele, hatshi ukumcothoza, sisithi sebengenwe ngamadimoni, kumbe sibafananise lezinja. Loba umamakho eloya, awungeke wamala, kodwa uyamthanda enjalo, ongakuthandiyo yikuloya kwakhe. Kuyafana labantwana abayizitabane.”

Inhlanganiso ebona ngezobudlelwane bamamzwe omhlaba eyeDevelopment and Cooperation, ithi ngomnyaka ka2019, iZimbabwe yayi labathandanayo bebulili bunye abafika isilinganiso sokulitshumi ekhulwini ekhulwini (10%), okutsho ukuthi umuntu oyedwa, phakathi kwabalitshumi, wayengaba kusimo lesi.

Loba inani labo lisanda, imithetho yelizwe, ebalisa isisekelo sombuso, kayivumezi ukulobolana kwabantu bebulili bunye.

Forum

XS
SM
MD
LG