amalinks wokungena

Breaking News

Abasakhulayo Abakuhulumende Bathi Bazaguqula Impilo Yentsha yeZimbabwe


UNkosazana Tatenda Mavetera ilunga ledale lephalamende ele Zanu PF
UNkosazana Tatenda Mavetera ilunga ledale lephalamende ele Zanu PF

Abasakhulayo abanqobe kukhetho lokuba ngamakhansila kanye labameli bezigaba edale lephalamende, sebethembise ukuguqula umumo wabanye babo elizweni, ngokugcwalisisa abakuthembisayo ngesikhathi bekhankasa, bedinga ukungena ezikhundleni lezi. Kodwa ingcwethi ezicubungula ezombusazwe zithi, lokhu akusoze kube lula.

Amakhansila lamalunga edale lephalamende, bathi baza sebenza gadalala ukuthi impilo zabanye babo abangontanga zithuthuke, ngesikhathi bekhona ezikhundleni lezi okweminyaka emihlanu elandelayo.

Omunye wabatsho njalo nguMnumzana Eric Gono, ommela iLobengula-Magwegwe koBulawayo, webandla eliphikisayo eleCCC.

“Singena ephalamende ngesikhathi ukhetho lungaqhutshwanga ngemfanelo. Kodwa sizazama sibili ukuthi silwele amalungelo lamathuba ontanga. Siyizithunywa, njalo sizayenza ukuba sibonane labontanga abasikhethayo- sisizwa ukuthi kuyini abakufunayo, sikunikeze edale lephalammende. Kuqakathekile ukuthi silwele amalungelo oluntu kwelethu ilizwe. Ontanga yibo abanengi elizweni lethu, njalo yibo abavotayo, yikho sifuna ukubamela ngokugcweleyo.”

UNkosikazi Tatenda Mavetera, umeli weChikomba West edale lephalamende engowe Zanu PF, njalo owanikezwa isikhundla sokuba ngumpathintambo wogatsha olubona ngezokusetshenziswa kwemitshina yakulezinsuku (ICT), uthi laye uzafuqa ukuba imithetho ephakamisa intsha, ilolongwe.

“Kule mithetho ethile elokwenza labatsha engayenelisanga ukuba yimithetho esebenzesekayo elizweni, eyasungulwa kudale lephalamende eledluleyo. Mina ngizazama ukuthi leyi mithetho efana leYouth Bill, akhangelisiswe ngokuphangisa, ukuze abatsha betholiswe okulingana labo, ngokusemthethweni. Kuyafana labomama- ngizazama ngawonke amandla ukuthi ngifuqe ukuze amankazana labomama betholiswe amathuba afana labomama lamankazana, nxa sikhangela iGender Equality Act.”

Osakhulayo okubandla leMovement for Democratic Change, ibandla elingenelisanga ukuzuza untanga owanqobayo, kumbe bani owebandla leli, uNkosikazi Caroline Moyo uthi isifiso sakhe yikuthi ontanga abakhethwayo, bekufake mgceke ukuthi isiqinti sabasakhulayo siqakathekile.

“Okwakuqala sithi amhlophe kwabanqobayo. Okwesibili, siyakwazi ukuba kuzakuba nzima ukuthi abameli bethu laba begcwalisise konke abakuthembisayo, kodwa abatshengise ilizwe ukuthi njengabatsha, lathi siyenelisa ukuphakamisa ilizwe lethu. Sikhangelelwa phansi kakhulu; umzekeliso yiyo iYouth Quota, engingathi incane kakhulu, njalo ifuna ukwengezwa.”

Umbono lo usekelwa ngomunye olwela amalungelo abasakhulayo, laye enguntanga, uGifford Mlaudzi odabuka eGweru.

“Yebo bangenile abasakhulayo laba, kodwa kumele kwaziwe ukuba bazabe besebenza phansi kwemithetho ekade yabekwa. Lapho yikho okuzaba lenkinga khona ngoba kuleminye imithetho efuna ukulolongwa ukuze iphathe kuhle abasakhulayo, ukuyilungisisa lokhu kuthatha isikhathi eside. Ngenxa yalokhu, mina ngithi singabona abasakhulayo abasezikhundleni besenza ingathi akulanto abayenzayo ekuthuthukiseni impilo zabanye babo, ngesinye isikhathi abazenzisi, kodwa yiSytem yakhona.”

Wengeze uGifford ethi, bafuna uncedo- amakhansila lamalunga edale lephalamende, abangabontanga.

“Abadala abaleminyaka ethile bengamakhansila kumbe abameli edale lephalanende kumele bephathise laba abatsha abasanda kungena. Bona ontanga bakhona, kumele bethakazelele ukufundiswa, ukuze bephangise ukubona ukuthi zenziwa njani izinto. Banengi abasakhulayo elizweni abavule amehlo abomvu, befuna ukumelwa yilabo abasezikhundleni.”

Ingcwethi ecubungula indaba zabasakhulayo, uNkosikazi Mandy Manyathela wasePlumtree, yena uxwayisa laba bameli ukuthi bebekwazi abakulandileyo ephalamende lakumakhansili.

“Yikho vele esasikufuna ukuthi sithole inani labasakhulayo elikhulu ezikhundleni. Ngingabaxwayisa ngisithi, liyakwazi elasithembisa khona, sizabe silikhumbuza ukuthi likugcwalisise. Lingakhohlwa lapho elivela khona, selithaphuza ubunandi obubuya ngamahofisi enu. Kuthi njalo, abanye benu abakathathi lokuthathwa, zibambeni bafana lamankazana, lingasetshenziswa yilabo abasekwazi ukuthi iqhutshwa njani iphalamende lekansili.”

Loba ikhomitsheni ebona ngezokhetho, eyeZimbabwe Electoral Commission (ZEC) ingakethuli inani labasakhulayo abanqobayo kukhetho olwenziwe ngenyanga edluleyo, ezinye inhlanganiso ezibona ngezokhetho zisebenza zizimele, zithi lonyaka kulabasakhulayo abanengi abanqobe bathola izikhundla zokuba ngamalunga edale lephalamende, lokuba ngamakhansila.

Kule zikhundla ezinengi njalo, ezatholiswa abasakhulayo phansi kweziqondiso zesisekelo sombuso welizwe.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:13 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG