amalinks wokungena

Breaking News

Abatsha Bathi Sokumele Bebalekele Kwamanye Amazwe Kulandela Ukugcotshwa Kuka Mnangagwa


President Emmerson Mnangagwa swearing in ceremony 2023.
President Emmerson Mnangagwa swearing in ceremony 2023.

Kulabatsha abathi bazakuya kwamanye amazwe kulandela ukugcotshwa kuka Mongameli Emmerson Mnangagwa izolo ngoba kabalathemba lokuthi kuzakuba lenguquku kwezomnotho lokunye okubhekane labantu kwele Zimbabwe. Kodwa kulabanye njalo abathi kabayindawo.

Ekhuluma emkhosini wayizolo wokugcotshwa ukuthatha isikhundla sokukhokhela ilizwe okwehlandla lesibili, uMongameli Mnangagwa uthembise ukulungisisa udaba lomnotho lokumanyana elizweni.

Kodwa inengi labasakhulayo lithi ukuqhubeka kombuso oweZanu PF kutsho ukuba lenhlupho ababhekane lazo zizaqhubeka ngoba bengelalo ithemba lokuthi uhulumende lo, angaguqula indlela abaphila ngayo nxa wavele wehluleka eminyakeni emihlanu edluleyo.

UMqoqi Ncube ngomunye ngomunye wabathi ababoni okutsha okungalethwa nguhulumende osebuyele embusweni.

“Ngingakhetha ukusuka eZimbabwe ngiyedinga amadlelo aluhlaza kwamanye amazwe. Yebo ukhetho lwenziwe kodwa impumela yakhona ayicaci, ayilamsila, njalo akula sithembiso esicacayo esingabona ukuthi kungasilethela iZimbabwe entsha angasiphilisa ngcono, singaqathanisa laleyi iZimbawe esikiyo. Khathesi eZimbabwe sifundile, kodwa asitholi misebenzi, sisebenzela ukudla kuphela, okwenza ngithi ngingahamba sibili kwamanye amazwe ukuthi ngiyephila impilo engcono.”

UKukhanya Previous Moyo ngomunye othi ulesifiso sokuhlala ekhaya kodwa akusavumi ngomumo okhona.

“Abadala bathi oluzulayo ngoludobayo, ngokunjalo, noma sokudlule indaba zokhetho, ngingasuka kwelakithi ngiphanda kwamanye amazwe ngoba ngiyabe sengahlolisisa ukuthi iminyaka emihlanu ebuyayo leyi kungaba lotshintsho na, kumbe ukuba ngcono kwesimo- ngibe ngomunye walabo abangasukuma betshiye ilizwe lakithi. Kodwa nxa kungayehla kube ngcono, yisifiso sami ukuthi ngihlale elizweni lakithi.”

Lanxa kulabanengi abacabanga ukuya kwamanye amazwe kulabanye abathi kabayindawo. UStacey Mthombeni, umlimi osakhulayo, uthi akhona amathuba, kwabatsha okuzithuthukisa.

“Yebo ngiyazwisisa nxa abanye bami besithi bafuna ukubaleka kuleli ngoba kuwomile eZimbabwe, kodwa abazibuze ukuthi abaphumelelayo ontanga, bakwenza njani. Ayisikho wonke osakhulayo othola imali ngendlela zobusela lobugwelegwele- banengi abalamabhizimusi asemthethweni abaphila impilo emnandi. Mina ngithi, masidingeni ezinye indlela zokuzikhipha ebuyangeni, singameleli ukwenzelwa izinto nguhulumende. Khathesi okokhetho sokwedlule, uzaphila mpilo bani, nxa kade uthembele ukhethweni. Thengisa lokhu lalokhuyana uzithuthukise ntanga.”

UBelinda Cele, omela amalungelo abasakhulayo, uthi kumele beqaphele abatsha ngokuyahlala emazweni atshiyeneyo.

“Ngilokuthithibala kancane ukubona abantu bebhadala izimali ezinkalakatha ukuthi begade idizmtshina, kanye lokuthola amaVISA, kuthi ukubhadala amaAgents, ukuze beye emazweni, lapho okungela siqiniseko sokuthi bazathola imisebenzi ababe beyithenjisiwe. Enje imisebenzi abafika beyithola khonangale, ayithokozisi abazali, njalo abanye bacina bethukutheka ukuthi ingabe ngisekhaya, imali leyi ingabe ngayisebenzisa ngendlela engcono. Amanye amazwe ayiwa kuwo yiwo alendumo yezimpi lokungaphathi kahle abakwamanye amazwe, yikho ngitshaywa luvalo ngingezwa ukuthi kulabasakhulayo abafuna ukuya khona, ngenxa yempumela yokhetho.”

Wengeze esithi abasakhulayo kumele bebekezele ngoba kuzalunga lapha eZimbabwe.

“Njengezizwe zonke, kulesikhathi sokukhuphuka, lesikhathi sokungahlaliseki kuhle elizweni. Labadala bathi okungapheliyo kuyahlola. Mina ngiyintanga elethemba lokuthi akusoze kufe kunje elizweni leZimbabwe. Usuku lwethu luyeza. Kufuneka ukuthi ontanga beme kancane, befake ingqondo zabo ekuphakamiseni isizwe sabo, hatshi ukucabanga ukubaleka besiyadinga ukuhlukumezwa kwamanye amazwe.”

Ingcwethi ecubungula indaba zomnotho ekunhlanganiso eyeNational Consumer Rights Association, uMnumzana Effie Ncube, uthi lizabhidlika ilizwe nxa abasakhulayo bengabaleka eZimbabwe.

“Ikusasa yamazwe wonke iphethwe ngabasakhulayo, ngalokho nxa bephuma elizweni besithi akula misebenzi, kumbe ezepolitiki azibamukeli ngendlela efaneleyo, kumbe amalungelo abo akahlonitshwa, kutsho ukuthi abasakwazi ukwakha elizweni- kutsho ukuthi ilizwe liyabe liyadilika, liyaphela. Ilizwe lithuthuka nxa abatsha bekhona, belisebenzela. Nxa osakhulayo engahlala lapha, elinde ingiquko, akula lutho angakwenza- ukubhadalela abantwana isikolo, kumbe ukutshada khona. Khathesi akwaziwa ukuthi ilanga lizaphuma na emnyameni omunje, yikho sebephuma abatsha besiya kwamanye amazwe.”

Abohlangothi olweZimbabwe National Statistics Agency bethule umbiko nyakenye othi kulezizalwane zeZimbabwe ezihlala phandle kwelizwe ezifika phose isigidi 908,913. Kodwa inhlanganiso ezizimeleyo zisithi inani labantu laba, lifika izigidi ezine – 4 million.

Forum

XS
SM
MD
LG