amalinks wokungena

Breaking News

Zikhathazekile Izakhamizi Ngothuli Oludalwa Yinkampani YamaChina eGwanda South


Gwanda South
Gwanda South

GWANDA -- Izakhamizi ezakhele phansi komgwaqo osuka eNtepe usiya eMadihongola eGwanda South zikhala ngobuqu oludalwa yizimota ezinkulu amagonyet asebenzela inkampani yabadabuka eChina, eyeGwanda Lithium Mine. Inengi lalezi zakhamizi zikhathazekile ngalolubuqu zisithi lulakho ukudala ingozi kwezempilakahle yazo ngoba seziphefumula uthuli njalonje.

Inengi lezakhamizi lithi lilakho ukubamba umkhuhlane wofuba nxa lezizimota zingaqhubekela phambili zisebenzisa lumgwaqo.

UNkosikazi Salume Dube omunye wezakhamizi ezakhele phansi kwalumgwaqo uthi basengozini enkulu kakhulu.

“Kunje abantu abanengi sebkhwehlela , abantwana sebekhwehlela intuli ezibakhona phakathi kwezindlu nxa isofa ungalivalanga ngengubo angazi ukuthi uzathanyela kangaki angikwazi ngoba adlula njalonje, ukudla kwabantu ezindlini yingozi, besisithi ngabe bayahamba befafaza amanzi emgwaqweni.”

Amazwi la agcizelelwe ngesinye nalo isakhamuzi uMnu. Reuben Sibanda oleminyaka yokuzalwa engamatshumi ayisikhombisa lanhlanu othi laye uyesabela impilakahle yakhe.

“Asithuli oblubuya la sesiphefumula uthuli njengoba ubona into yonke imhlophe , ungangena endlini amawindi avaliwe kodwa uthuli luyangena ngaphansi ezivalweni.Kungena loluyana uthuli olucina lungena ezifubeni , lezifuyo lonyaka kunzima uthuli luyanamathela etshaneni , utshani obusemasimini sezizabudla nzima.”

UMnu Nelson Sibanda uthi lunengi kakhulu uthuli oludalwa yizimota lezi.

“Siyamangala ngezimota esizibona zihamba emgwaqweni lothuli olunengi olwenzakalayo lwamagornet ebusuku lemini kuyafana kukhanya uthuli lolu luzasihlupha luzangena ezifubeni zethu, imota zakhona azimi zihamba ebusuku lemini.”

Onakekela ezemvelo uMnu Collin Sibanda uthi uthuli lolu soluphazamise ezemvelo okuzaphazamisa lempilakahle yezifuyo.

Gwanda South
Gwanda South

“Konke lokhuyana kwenza ukuthi kubulale izihlahla lezihlahlanyana eziyabe zikhona, uthuli luyasukuma luyehlala emahlamvini , izihlahla lazo zifuna ukuthi ziphefumule kodwa ngenxa yokuthi kuyabe sokulothuli loluyana oluyabe luninda lusinda lusiba lunengi izihlahla eziseduzane zizakufa.”

Usobhuku weNtepe uMnu Jacqonia Mavukudzi uthi sebehlezi bekhwehlela ngenxa yaloluthuli.

“Indlela eziyenziwa ngamagornet siyakhwehlela khonapha ngivela ekilinika ngibatshelile indlela esiyenzelwa ngamagornet ngale , njengoba lizibona lezihlala kutsho zizakufa zonke , akusoze kwenze ngoba amanzi lawo bawathatha kuTuli ,abasifakele ithara sibili ngoba bangenza okokuthela amanzi lawo azaphela kuTuli.”

UKhansila weNtepe uMnu Miclas Ndlovu uthi kuyadingeka ukuthi linkampani ithathe amanyathelo yokunakekela izakhamizi ezakhele phansi komgwaqo.

“Esifisa ukuthi kwenziwe yilababantu abagebha ilithium leyi kumele bananzelele kakhulu imvelo ukuthi imvelo iyavikelwa layo kanye labantu, bengifisa ukuthi ngabe kuyavuma njengabantu abatshengisa ukuthi balemali abathele amanzi akuthelwe amanzi kungafakwa ithara , njengebantu abakhangelelwe ukuthi balethe idevelopment akufakwe ithara sibili.”

Iziphathmandla zeGwanda Lithium Mine kazithandanga ukuxoxisana lathi ngaloludaba kuthi imbuzo ethunyelwe kugatsha olulondoloza ezemvelo olweEnvironmental Management Agency iEMA layo kayiphendulwanga.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:20 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG