amalinks wokungena

Breaking News

UMnangagwa Uthi Ukhetho Olukhulu Luzakwenziwa Mhlaka 23 Ncwabakazi


President Emmerson Mnangagwa
President Emmerson Mnangagwa

WASHINGTON - UMongameli Emmerson Mnangagwa uthi eleZimbabwe lizaqhuba ukhetho olukhulu lonyaka mhlaka 23 Ncwabakazi.

UMnangagwa, owethule umbiko lo kugwalo lwe-exraordinary gazettee, uthe kuzakwenziwa ukhetho lwe-runoff mhlaka 2 Mfumfu uma olwakuqala lungaphumanga lonqobileyo.

Uthe kuzakwenziwa ukhetho lwezinduna okumele zingene kudale leChiefs Council mhlaka 3 Ncwabakazi.

UMnangagwa uphinde wathi abafisa ukuncintisa kukhetho lukamongameli bazakhethwa mhlaka 21 Nhlangula edale leHigh Court eHarare.

Abafisa ukuncintisa kukhetho lwabazamela izigaba ezitshiyeneyo edale lephalamende, bazakhethu kudale leNomination Court ngosuku olufanayo endaweni ezabelweni zonke eZimbabwe.

Umphathintambo wezoemthetho, uMnu. Ziyambi Ziyambi, uthi uhulumende wethule leli langa elandela umthetho.

“UMongameli usebeke leli ilanga lokhetho njengalokho okusemthethweni. Kutsho ukuba sekumele kulandelwe lokhu akutshiloyo silungiselele ukhetho.”

Lokhu kusekelwe ngummeli weChegutu West ephalamende, uMnu. Dexter Nduna, webandla leZanu PF.

“Umongameli uhambe endleleni kanye utshaye kuhle wakhuluma indaba yokhetho. Ulandele isisekelo sombuso welizwe ngobuqeqetshi obukhulu.”

Kodwa ummeli weNkulumane edale lephalamende, uMnu. Kucaca Phulu, owebandla leCitizens Coalition for Change, uthe kuzamele ezinye iziqondiso zomthetho zihle ziqale ukulungisiswa ngesiphangiphangi idale lephalamende lingakaqedi umsebenzi walo.

“Imthetho leyi esephalamende kutsho ukuba izakhangela kungakavalwa. Besebesitsho ukuba lokhu kuzakwenzakala. Imithetho yokhetho izagijinyiswa kusiyaphela inyanga ka Nhlangula.”

Ummeli weBinga North edale lephamende, uMnu. Prince Dubeko Sibanda, owebandla leCCC, uthi isikhathi kasisavumeli ukuthi kwenziwe inguquko efunakalayo emithethweni ekhona manje okulakho ukuphazamisa ukhetho.

“Kuyaziwa ukuba isisekelo sithi nxa umthetho okhuluma ngama election ongakenziwa kutsho lowo mthetho awusenziwa kulowo mthetho. Besifuna ukuba uguqulwe umthetho.”

Ukubekwa kwelanga leli kuza ngemva kokuba ingcitshi zemithetho lesisekelo som buso welizwe zisithi akula mthetho ovunyelwa ukwethulwa okhangelane lokhetho nxa ilanga lokhetho selithe labekwa. Ezinye ingcitshi zithi lokhu akulandaba zisithi uhulumende uzasebenzisa imithetho evele ikhona.

Forum

XS
SM
MD
LG