amalinks wokungena

Breaking News

Abatsha Bathi Bathwele Amagabha Avuzayo eZimbabwe


Senzeni Maphosa
Senzeni Maphosa

HARARE - Kulabatsha abathi akulalutho olwenziwe nguhulumende olubambekayo selokhu eleZimbabwe lathola uzibuse.

Kodwa kulabanye njalo abathi kunengi okwenziwe nguhulumende webandla leZanu PF kusukela ngomnyaka ka1980.

Omunye wabakhathazekileyo nguNkosikazi Senzeni Maphosa, okubandla leCitizens Coaltion for Change.

"Kulutshwane esingakutsho ukuthi abatsha batholile kuhulumende. Abatsha babhekane lobukhulu usizi; ukuswelakala kwemisebenzi, ubuyanga bubhahile, abanengi sebephelela kwamanye amazwe besiyadinga udlelo, kukanti abanengi sebeqedwe yizidakamizwa, lokufa beswela ezempilakahle emtholampilo. Singakhangela, isilinganiso esedlula ingxenye ekhulwini, sebephila ngokuba ngomatshonisa, kuthengiswa lokhu lalokhu, kungathalekile ukuthi ufundile yini."

Kodwa uMnu. Addington Mpofu, unobhala obona ngezokukhitshwa kwemibiko kuhlangothi lwabasakhulayo kubandla leZanu PF koBulawayo, uthi uhulumende kaMongamenli Emmerson Mnangagwa, wenza inhlelo ezinengi zabatsha.

Addington Mpofu
Addington Mpofu

"Abasakhulayo labo sebekhona emphakathini kahulumende, kusiya ngama Youth Desk lawo akhona engatseni zonke zikahulumende. Uhulumende ulethe ibhanga labatsha. Sibona njalo ukhetho lwakuqala kule youth quota. Kutshengisa sobala ukuba abasakhulayo bayaphakamiswa. Sisiya phambili, abatsha kumele baphatheke kumbono weVision 2030 ukwenzela ukuthi bengasaleli muva. Kungaba kunengi okufuna ukwenziwa ukuthi impilo zabasakhulayo zibe mnandi, kodwa kuyajabulisa ukubona uhulumende ethatha amanyathelo okugcwalisisa izifiso zabatsha"

Olwela amalungelo abasakhulayo, uMcLeo Mapfumo, uthi uhulumende ulamandla okulungisa umnotho obhidlikayo.

"Banengi abasakhulayo abafundileyo, kodwa akula mathuba okuthi bazithuthukise labo, yikho sibona inengi labo lisiya emazweni afana leSouth Africa, England, Botswana leAmerica, ngoba petsheya akhona amathuba. Kumele ukuthi uhulumende ozangena afake izifiso zabatsha pambili, akhangelisise ukuba okwenza ontanga laba bayedinga amadlelo phandle kwelizwe kuyini, alungisise lokho. Bafuna ukuhugwa ngobunandi bezinto kuleli, ukuthi bengahambi phandle."

Obona ngokuthuthukiswa kwabasakhulayo kugatsha lwendaba zabatsha, uMnu Elias Murinda, uthi uhulumende uncedisa kakhulu abatsha ngokwenza inhlelo ezitshiyeneyo.

"Kusukisela ngo1980, uhulumende usebeke imithetho eminengi elokwenza ngabasakhulayo, njalo ukusungulwa kogatsha olumelele indaba zabatsha, kubeka sobala ukuthi lesi siqinti sezizalwane zelizwe, siyaqakathekiswa. Kule nhlanganiso ezifana leZimbabwe Youth Council kanye leJunior Parliament, ezinceda abasakhulayo. Sikhuluma ngezokufunda, izabelo zonke zelizwe zilesikolo semfundo yaphezulu- iUniversity, okutshiyane lalapho sithola uzibuse, sile sikolo esinje esisodwa nje. Izikolo zokufundela imisebenzi yezandla, lazo zigcwele elizweni."

UMnu. Rejoice Ngwenya, cubungula ezombusazwe ekunhlanganiso yeCoalition for Market and Liberal Solutions, uthi elakusasa labatsha lisezandleni zabo.

"Okwakuqala, kumele labo bangene embusweni baguqule imithetho engahambelani lezifiso zabo. Okwesibili, nxa kukhanya sobala ukuthi uhulumende okhona akakwazi ukulungisisa umnotho, ontanga banengi- kabavote bamphumise- bafake uhulumende ohambelana lezifiso zabo."

UMnu. Methuseli Moyo, ingcwethi ecubungula indaba zabatsha njalo ofundisa eNational University of Science and Technology, uthi kunengi okungenziwa ukuze kuguqulwe ikusasa yabatsha.

"Okokuqala akulungiswe indaba zomnotho, baphiwe labo amathuba okukhokhela lawe bhizimisi. Bafuna amathuba okufunda, ndalo emisebenzi. Konke lokhu kutholakala nxa ilizwe lihlalisekile, lisiya phambili, libuswa kahle- izinto zitshumbuluka nje."

Banengi abatsha eZimbabwe abathi bathwele nzima ngenxa yokuswelakala kwemisebenzi.

XS
SM
MD
LG