amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi Zemaphandleni Sezikhala Ngendlala Ngoba Zingavunanga Lutho.


Drought is looming again in Matabeleland South, as crops are dying
Drought is looming again in Matabeleland South, as crops are dying

GWANDA - Izakhamizi zithi kazivunanga lutho lonyaka kulandela ukungani kuhle kwezulu osekutshiye inengi likhala ngendlala. UMnu. Zwelithini Gabula, oyisakhamuzi seWenlock phansi kweNduna uMathema, uthi amabele atsha kulandela ukungani kuhle kwezulu.

"Izulu lisuke lanyamalala sibili amabele sephakeme sezakhahlela ikakhulu indima zakuqala zasezisitsha khonaphana phakathi kukaDecember kusiza umnyaka omutsha uJanuary, kwaba lelanga elikhulu kakhulu amabele lawana atsha.Ngokunjalo sikhangelele ukuthi uhulumende ahlenge uzulu wakithi ngokudla kokuncedisa kuke kwehlukana lemvama esiyijwayeleyo ukuthi ukudla kwakhona kuza kukhetha, kukhetha abantu abasebenzayo kubuye kutshiye ogogo, labafelokazi lezintandane."

Lanxa bekhala ngezulu elaba lilutshwane eNqameni, uMnu. Collin Ngwenya, oyisakhamuzi seMatobo eMarinoha, uthi kibo izulu lisuke laba linengi kakhulu okudale ukwatsha amabele.

"Isivuno ngapha eMatonjeni asizange sibe sihle ngenxa yezulu elibe linengi lacina selitotisa konke okukade kukhona sikulimile, besizamile mpela njalo abantu belime kabuhlungu ngoGatshompo, izulu leli ubuhle balo kithi lisiphe ukudla kwezifuyo, izifuyo zitholile ukudla lamanzi okunatha ziwatholile sekumele sibone ukuthi sizakwengezelela kanjani lokhu esikutholileyo, uncedo sizaluthola ngaphi."

Isiphathamandla senhlanganiso emela amalungelo abomama lamantombazana emaphandleni, uNkosikazi Julieth Nkiwane, oweWomen Development Association of Zimbabwe, uthi inengi labomama lithwele amagabha avuzayo ngenxa yendlala ekhona.

"Umnotho welizwe uya usiwa usiya phambili, kubomama kulobunzima obukhulu ngoba umama nguye okhangelane lemuli nguye okumele abone ukuthi kuyadliwa, guye okumele abone ukuthi abantwana bayahamba esikolo ngomumo wonalo owemnotho owendlala impuphu ikhwela nsukuzonke udlame emakhaya luphezulu kakhulu, okulwisa abantwana yindlala okudiliza imizi yindlala."

UMnu. Miclas Ndlovu, ongukhansila kaWard 13, eGwanda uthi umangoye selala eziko.

"Akulalutho ngitsho umuntu ongaba lenhlala avune ama50kg amabili singamtshayela ihlombe izulu leli liphazamise abantu besesikhangelele ukuthi lokhu abalokufitshane bazavuna kodwa akulalutho, kahle ngikubeke mhlophe yindlala enkulu, vele ewadini lapha balutshwane abalamajodo, yindlala engela jodo."

Isiphathamandla sogatsha lwezokulima eZansi yeMaNdebeleni, uMnu. Mkhunjulelwa Ndlovu, uthi laloba besahlolisisa isivuno esikhona bakhona abazadobhadobha amabele lomumbu.

Kusenjalo, selimtshonele uQondani Moyo umsolwa okucatshangelwa ukuthi ulesandla ekudlwengulweni kwabomama beMawane. UQondani, obanjwe ngabomalayitsha beMawane eBeitbridge kuviki eyedluleyo selubhekise eGoli, wetheswa icala lokudlwengulwa ugogo oleminyaka ephezulu kwamatshumi ayisitshiyangalombili - 83.

UMnu. Gabrial Moyo, isakhamuzi seMawane, uthi inengi lijabulile ukuzwa ukuthi lubhinya sezimkhalele.

“Abantu bajabule kakhulu eMawane, ubhinya weMawane ubanjiwe, baze bamthola omama bebengasathezi inkuni bengasayi emfuleni sebehamba bebanengi manje kutsho sekuzaba ngcono nangu ubanjiwe eBeitbridge labantwana sebekhululekile, siyakubongela.”

UQondani kubikwa sevalelwe entolongweni njalo icala lakhe lizathoniswa ephakathi.

XS
SM
MD
LG