amalinks wokungena

Breaking News

Ziqhubeka Zisuka Ngobunengi Bazo Izizalwane Zakwele-Zimbabwe Zisiyadinga Imsebenzi Ngaphandle Kwelizwe


Zimbabweans leaving in numbers to seek better remuneration outside the country
Zimbabweans leaving in numbers to seek better remuneration outside the country

Lokhu kwaphelayo imigoqo yokuya kwamanye amazwe eyayibekwe ngesikhathi seCovid 19, inengi likazulu seliphuma elizweni ngobunengi lisiya kweleBhilitani besiya sebenza njengabasekeli babongi ama Nurse Aides.

Inengi labeZimbabwe lokhu likhala ngokuthi isimo somnotho welizwe siqhubeka simi manzonzo, osokusenza izizalwane zakuleli ziphume elizweni ngobunengi zisiyadinga ukuziphilisa kwamanye amazwe.

Lokhu kwaphelayo imigoqo yokuya kwamanye amazwe eyayibekwe ngesikhathi seCovid 19, inengi likazulu seliphuma elizweni ngobunengi lisiya kweleBhilitani besiya sebenza njengabasekeli babongi ama Nurse Aides.

Amakolitshi afundisa izifundo zakhona ahlawulisa amadola eMelika angamakhulu amathathu lengxenye USD$350. Abahlaziya ezomnotho bathi ukuphuma kwabantu ngobunengi kwele-Zimbabwe, kubuyisela emuva intuthuko yelizwe.

UMnu. Stevenson Dhlamini, ingcwethi kwezomnotho njalo efundisa ngezomnotho ekolitshini le-National University of Science and Technology (NUST), uthi abantu nxa bedinga imisebenzi bayabe befuna inzuzo ukuba banelise ukugcina imuli zabo.

“Esingakutsho mayelana lokukhuphula isimo somnotho ukuze kwenze abantu bahlale kungabi lokubopha kwenqondo, akuyamanga entweni eyodwa, ukuthi sekungavuka kuyenza. Minengi imizamo eyenziwa nguhulumende ezama ukuthi alungise isimo somnotho, kusukela kwezezimali lokuphathwa kwemali zikahulumende; zonke lezi indlela zilenhlelo zazo. Sinanzelela ukuthi iholo labantu lokhe limile, yikho okwenza abantu babaleke. Uhulumende kakhuphule iholo labantu; mhlawumbe bangama ukutshiya umsebenzi belanda ukuba ngabancedisi bakamongikazi. Abantu bafuqwa liholo inzuzo.”

UMnu. Thulani Mlambo umongi, uthi uhulumende kathuthukise impilo yezisebenzi zakhe ukuze abantu bengayidinga amadlelo kwamanye amazwe.

"Ukuba yisisebenzi sikahulumende kulukhuni kakhulu, khathesi sehluleka lokunakekela imuli zethu. Kudala umuntu wayesithi nxa esebenzela uhulumende wanelise ukuthenga indlu, ufundise abantwabakho lapha ofuna khona. Khathesi konke lokhu akukho, yiwo lawo ama push factors asenza sibone kungcono ukuyaphetsheya. Kubuhlungu ngoba khathesi siqhubeka sisiba-under staffed, kodwa kungela-solution ephumayo kuhulumende.”

Osakhulayo ofunda ekolitshini le-NUST uMnu.Malvin Msipha, uthi ukuswelakala kwemisebenzi lapha yikho osokubaxotsha ukuthi baye kwamanye amazwe.

“Siyananzelela ukuthi siyafunda kuyabe kumnandi ufundela into oyithandayo kodwa ireality yempilo ibuya after suqedile ngoba umsebenzi awuwutholi uphinde ucabange ukuthi imali esebenze kufees inengi okunganani abazali labo bayabe sebekhangelele kuwe. Ngibona uhulumende kumele akukhangelisise lokhu ngoba amayouth amanengi asebaleka esiyathuthukisa amanye amazwe ngamaskills abawafunde lapha economy yethu ayisoze ilunge masinyane nxa kunje.”

UNkosikazi Sanele Nyoni isakhamuzi sakoBulawayo uthi inengi labantu selifundela ukuba ngabongi ukuthi bayesebenza emazweni lapha abayabe bethola imali engcono.

“Okukhona lapha kithi yikuthi omunye lomunye udonsela ingubo kwakhe singananzelela lapha umuntu athola khona umsebenzi ubiza lezihlobo zinengi.Sikhangela inursing lenurse aid abantu abanengi sebefundela ukuthi baye emazweni ukuze imuli zabo ziphile ngcono ngoba besenelisa ukuthi baphume bayesebenza kwamanye amazwe anjenge-UK. Ngokunjalo angiboni kuyinto embi ngoba umkhonomi welizwe lethu ufile kakhulu ukhatshana ukuthi ulunge.”

Imizamo yokuxhumana lomphathintambo wogatsha lwezisebenzi zikahulumende uSikhwicamfundo Paul Mavima yehlule, ngoba engadobhi ucingo lwakhe. Kodwa ekhuluma lephephandaba leChronicle uchaze ukuba uhulumende uzahlangana lenhlanganiso ekhangelane lokuxoxisana ngeholo eye-National Joint Negotiation Council (NJNC) kukhulunywa ngokuthuthukisa iholo lezisebenzi zakhe. Wengeze ngokuthi uhulumende uzimisele ngokuthuthukisa iholo lezisebenzi zakhe.

UMeya wako Bulawayo uMnu. Solomon Mguni esipha umbiko wokugqiba umnyaka ka2022, uchaze ukuba iBulawayo le-Harare, lilamanani aphezulu abantu abacitsha umlilo (fire-fighters), abatshiye umsebenzi besiya ngaphandle kwelizwe. Wachaza ukuba ngenyanga eyodwa kulabantu abalitshumi lanye abatshiya umsebenzi.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:24 0:00
XS
SM
MD
LG