amalinks wokungena

Breaking News

Abongi beZimbabwe Bananza Usuku OlweWorld Food Safety Day


World Food Safety Day
World Food Safety Day

Ngomnyaka ka2018 inhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eyeUnited Nations yabeka usuku olwe World Food Safety Day oluka mhla ka 7 Nhlangula. Injongo yosuku lolu kuyikulimukisa uzulu ngendlela eziqondileyo ezokuphathwa kuhle kokudla okuvikela ukumemetheka kwemikhuhlane.

Bulawayo...............

Abenhlanganiso yabongi eye Zimbabwe Nurses Association bamanyane labanye emhlabeni jikelele ukunanza usuku olweWorld Food Safety Day ngaphansi kwendikimba ethi ‘Safer Food Better Health’.

Abezempilakahle bathathe leli thuba ukukhuthaza uzulu ngokugcina kuhle ukudla kanye lokukudla kusasekusimo esiqondileyo.

Ngomnyaka ka2018 inhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eyeUnited Nations yabeka usuku olwe World Food Safety Day oluka mhla ka 7 Nhlangula. Injongo yosuku lolu kuyikulimukisa uzulu ngendlela eziqondileyo ezokuphathwa kuhle kokudla okuvikela ukumemetheka kwemikhuhlane.

Umnumzana Eventhough Siziba umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZINA esibhedlela seMpilo ukhuluma ngosuku lwe World Food Safety Day.

“Ilanga leli siyaliqakathekisa kakhulu ngoba yilo elibambe konke nxa sikhuluma ngempilakahle. Thina njengama nurse sifundisa abantu, sibakhuthaza ukuthi bedle ukudla oku natural okungadlulanga ama processes amanengi. Ngoba ukudla lokhu oku manufactured kwezinye izikhathi kukhitshwa okuyikho okuqakathekileyo. Kuthi umuntu nxa esesidla ecine engasatholi ama benefits akhona, kumbe kufakwe ezinye izinto ukuthi in the long run kuyaphambanisa imizimba."

Umnunzana David Sithole omunye wabongi uthi kuqakathekile ukuthi umuntu ananzelele ukuhlanzeka kokudla kwakhe akudlayo.

"Umuntu uyilokhu akudlayo ngakho kufanele ananzelele ukuthi nxa silungisa okokudla izandla zethu siyabe sizigezile ngoba isikhathi esinengi ukudla sikubamba ngezandla.lngcekeza engabe ikhona isezandleni ilakho ukuthi ingene ekudleni abantu sebecina betholakala belezihudo esithi yifood poisoning okuyabe kuvela ezandleni zethu ngakho kuqakathekile ukuthi ukudla kwethu esikubamba izikhathi zonke sikubambe ngezandla ezihlanzekileyo singafaki ingcekeza ekudleni kwethu.”

Umnunzana David Sithole uqhubeke egcizelela ukuthi laba abalezitolo zokudla kumele baqhatshe abantu abahloliweyo imikhuhlane ukuthi babambe ukudla.

“Kuqakathekile ukuthi laba abasebenza ngokudla behlolwe kuqala bebe lefood handlers license yikho siqakathekisa ukuthi wonke umuntu osebenzayo kumbe olesitolo abone ukuthi balama food handlers license.l food handlers license yiyo etshengisa ukuthi umuntu uhloliwe wabonakala ukuthi kala mkhuhlane ethelelwana phakathi kwabantu njalo ilakho ukuthi ihambe ngokudla khonapho nxa umuntu elungisela abanye ukudla ibisimemetheka.”

Unkosikazi Wendy Mlalazi umhlali wakoBulawayo ukhuluma ngokuqakatheka kokuhlanzeka kokudla.

“Siyake sibone abantu belahlekelwa yimpilo ngokudla ukudla okuyabe sekucontaminated, i kakhulu kumbuthano yabantu abanengi. Ngibona kuqakathekile ukuthi abafundi ezikolo bafundiswe nge food safety ukuze ukuhlanzeka lokhu kube yingxenye yethu. Besifisa ukuthi aluba usuku lolu lunazwe ngendlela yokuthi wonke umuntu uzabe elolwazi ngalo. Singakhangela khathesi balutshwane abantu abaziyo ukuthi lamuhla yi World Food Safety Day.”

Inhlanganiso eye Food and Agriculture Organization (FAO) isebenza ndawonye lohulumende weZimbabwe kusukela ngomnyaka ka 2021 kuze kufike inyanga kaMabasa lonyaka ibisifundise abantu abahlolayo ukudla abedlula amakhulu amathathu (311). Abanye balabo bantu basemakolitshini anjenge Bulawayo Polytechnic.

Udokotela Edwin Sibanda umqondisi wezempilakahle kukhansili yakoBulawayo uchaze ukuba ukudla yindingeko kuye wonke umuntu njalo kuyenelisa ukuthi kumemethekise imikhuhlane eminye engadala ukulahlekelwa yimpilo. Uchaze ukuba indlela ukudla okulungiswa ngayo, okugcinwa ngayo kanye lokupheka ukudla kulengozi yokuthi kungangcola kulethe imikhuhlane. Wengeze ngokuthi abantu abaphatha ukudla kufanele balandele zonke iziqondiso ezifakiweyo ukuze kwehliswe ukungcoliswa kokudla. Ugcizelele ngokuthi imilayo evela kwezempilakahle akumelanga yeyiswe ngoba impilo zikazulu zingafakwa engozini.

XS
SM
MD
LG